MATKAKÖÖGI ABC: kuidas valida priimust?

Erinevate enamlevinud priimuste ja pliitide tööpõhimõtteid ning plusse ja miinuseid tutvustab MTÜ Estlander ellujäämiskoolitaja Mihkel Ivanov.

KUIVPIIRITUS TOIMIB AEGLASELT. Esimene matkapliit, mida katsetame, on pärit prantslaste 24 h kuivtoidupakist. Pehmest metall-lehest saab servi ülespoole voltides rakise, mille sisse panna põlema kuivpiirituse- ehk urotropiinitableti ja asetada peale nõu soojendamist vajava söögi või joogiga. Meie paneme kruusitäie lund.

Katse tulemusena selgub, et tablett põleb umbes 10 minutit ja selle ajaga saab algsest pisut rohkem kui kruusitäiest pressitud lumest umbes 50 milliliitrit inimese kehatemperatuuri soojusega vett.

Kuivpiiritusel töötavaid pliite on saada igas matkapoes, selgitab Mihkel. Sellise riista plussideks on ülilihtne konstruktsioon, kergus ja kompaktsus, kuid miinusteks soojendamise aeglus ja vähene tuulekindlus. Lisaks maksavad kuivpiiritusetabletid suhteliselt palju. „Selline kütus haiseb ka koledasti, telgis sellega süüa teha on väga kehv,“ ütleb Mihkel.

PIIRITUSEPÕLETI TÄITSA TOIMIB. Nüüd võtab Mihkel välja kaks vedelal piiritusel töötavat põletit. Neist üks on tehtud käepärastest vahenditest ehk kahest õllepurgist − sisuliselt on see väike kahekihiliste seintega plekkpurk, mille serval on üleval augud sees. Teine põleti on statsionaarne ja kuulub ühe matkanõude komplekti juurde.

Mõlema tööpõhimõte on lihtne: piiritus voolab mööda purki ühtlaselt laiali ja leek väljub nii servadel olevatest väikestest aukudest kui ka keskelt. Tasub silmas pidada, et piiritusepõleti leek on efektiivsem tuulekaitsega. Selle saab ise valmistada käepärastest materjalidest või võtta spetsiaalselt matkale kaasa.

Lume sulatamisel tuleb anum tihedalt täis tampida, sest sulanud vett saab mitu korda vähem, kui on algselt olnud lund. Paljud ei tea ka, et kui katta nõu kaanega, on soojendamine märksa efektiivsem, selgitab Mihkel.

Piirituse eelisteks on põletite soodne hind, lihtne ja kerge konstruktsioon. Miinuspoolele tuleb arvata tõsiasi, et põleti on siiski madala efektiivsusega.

Kui liiter vett läheb suvel 20 plusskraadi juures keema 13 minutiga, siis talvel miinuskraadidega kulub aega kaks korda rohkem, peaaegu pool tundi.

Ettevaatust − piiritus põleb nähtamatu leegiga, hoiatab Mihkel. 

GAASIPRIIMUS MÜHISEB KUI LOOM. Gaas on meie katsetatud kütuseliikide seas kõige suurema energiasisaldusega. Gaasipõleteid toodetakse laias laastus kolme sorti: gaasiballooni peale kinnitatav kompaktne põleti, kombineeritud põleti, mis kinnitub spetsiaalse, komplektis oleva keedunõu alla, ja eraldiseisev põleti, kus viimane seisab jalgadel (või on pliidi sisse ehitatud), kütusemahutist eraldi ning on sellega ühendatud vooliku abil.

Matkapriimused töötavad spetsiaalsete gaasisegudega, mis on suvel ja talvel erinevad. Suvegaas sisaldab umbes 70% butaani ja 30% propaani ning talvegaasil on need protsendid vastupidised. Propaan on gaasidest kõige külmakindlam − selle keemistemperatuur, kus see suudab veel aurustuda, on −42°, selgitab Mihkel.  Butaan on aga kõige levinum gaas, mida kasutatakse näiteks tulemasinates. Selle keemistemperatuur on vaid paar miinuskraadi, millest allapoole puhast butaani enam kasutada ei saa.

Proovime suvist gaasisegu. Gaasipõleti läheb tööle, kostab üsna tugev susisev heli. Kui Mihkel käed ümber gaasiballooni paneb ja seda natuke soojendab, müra suureneb ning on kohe märgata, et gaas hakkab paremini põlema. Madalamate temperatuuride juures on see efekt suurem.

Gaasipõleti eeliseks on leegi võimsuse reguleerimine. Ent pead ka arvestama, et täisvõimsusel kulub gaasi rohkem. Osadel priimustel on ka piesoelemendiga süütajad, nii ei ole isegi tikke vaja.

Meie kasutasime testis spetsiaalset sellele gaasipriimusele mõeldud nõu, mille soojakadu on praktiliselt olematu, ja saime liitri vett keema paari minutiga, selgitab Mihkel. Miinuseks on, et sedasama nõu ei saa kasutada lõkkel toidutegemiseks ja antud põleti soojuse reguleerimine ei ole ka kõige tõhusam ehk sellega on suhteliselt ebamugav toitu praadida või hautada.

VEDELKÜTUS ON KÕIGE UNIVERSAALSEM VALIK. Mihkel võtab rohelise metallkarbi, mille sees peitub kompaktne petrooleumil või diislil töötav põleti. Esmalt lööb ta kütusepaaki pumbaga rõhu sisse, et kütust hakkaks üldse läbi toru põletisse tulema.

Nüüd tuleb põleti düüsid ja torud soojaks saada. Selleks valab Mihkel põletile piiritust, selle all on pann, kuhu piiritus koguneb. Piirituse süttides soojeneb konstruktsioon. Nii aurustub petrooleum paremini ja põleb ühtlaselt.

Vedelkütusel priimused on talvel ekstreemse külmaga ja ka mägedes kõige lollikindlamad, kinnitab Mihkel. Tasub kasutada lõhnavaba petrooleumi, nii saab sellise priimusega ka telki või matkaonni kütta.

Tuleb meeles pidada, et kui lõpetad priimuse kasutamise, peab surve paagist välja laskma.

MULTIFUEL-PRIIMUS LÖÖB UNIVERSAALSUSEGA. Piirituse-, bensiini-, diisli-, petrooleumi- ja gaasipõletitele tasub eelistada sellist priimust, mis suudab kasutada kõiki neid kütuseliike. Multikütuse põletid süüdatakse samamoodi − kütus vajab survestamist ja düüsid eelsoojendamist.

Miinusteks on eelkõige komplekti hind ja kaal ning osa põletitest on väga lärmakad.

LIHTNE, AGA TOIMIV OKSAPÕLETI. Mihkel võtab klassikalise, eelmise sajandi 60-ndatest aastatest pärit Rootsi armee kateloki. Sellel on ümber plekist kate, millel on augud sees. Paljud viskasid selle minema, kuid asjata – kattest saab teha tõhusa okstega köetava kolde, millel sellesama katelokiga kiiresti toitu valmistada, ütleb Mihkel.

Samal põhimõttel ja küttel töötavad ka moodsad nn rocket stove’id ja puugaasi põletid – neil on õhu juurdevool ja õhuringlus veel paremini lahendatud ning need on tõhusamad, kuna kasutavad ka puidu põlemisel tekkivat metaani. Eriti moodsatele mudelitele on juurde ehitatud võimalus laadida näiteks mobiiltelefoni, küttekolde soojus muundatakse siin elektrienergiaks.

Oksapõletite miinused: tahmavad nõusid, soojuse reguleerimine on keeruline ja põuaga, üleüldise lõkketegemise keelu ajal ei tohi neid kasutada.

KOKKUVÕTTEKS. „Vali sobiv priimus või pliit, arvestades ilmastikutingimusi, komplekti kaalu koos kütusega, soojuse reguleerimise võimalust, seltskonna suurust ja ka seda, kas liigutakse jalgsi või sõidukiga,“ soovitab Mihkel.