Mis te hädaldate, kutsuge Alatskivilt appi kunagine kooliõpetaja Anne. Tema teeb karule 1:0. Meie pere ei julgenud koduaia taga kondava karu pärast hommikul toast välja minna, lastel oli bussipeatuseni 1 km metsateed, üksik paik. Siis söakas õpetaja Anne kuulutas koolis lastele: "Mul ükskõik, kas kass või karu!"
Äkki tulid nad kõik perega linna, omale maja otsima, kus keeta putru ja rahulikult elada. Aga kui tõsiselt kirjutada, siis mõne aasta jooksul on eestis võetud metsa maha jõhkralt palju ja ma ei imesta, kui loomad satuvad segadusse. Keegi siin varem kirjutas, et tuleks 100 või rohkem kiskijat hävitada? Tegelikult, kõige hullem looduse ja maakera vaenlane on inimene, kes on kõik elu sassi keeranud maamunal.
Kuhu sa inimesed paigutaks, kui ilmselgelt inimeste puudumisel loomad võimu üle võtavad. Asi pole ju ainult tänastes ja eilsetes metsades. Asi on selles, et kui inimesed madalat profiili hoiavad mõne katku tõttu, siis loomad tulevad inimeste alale.
No ma ei tea, äkki annad oma kodu karudele-huntidele ja inimlapsed neile söögiks? Muidugi peab loodust hoidma ja loomi armastama, aga kuskil on ka inimese enda ellujäämise piirid. Süüdistada on mõistagi hea, aga kainet meelt ei tohiks kaotada süüdistamise loorberitel puhkamajäämisel.
Seni kuni imetled oma üllameelsust, on karu sinu elu hävitanud.
Pole siin midagi imestada. Eesti metsades on palju lageraiet tehtu ja puit kopika eest välismaale müüdud. Karudel ja teistel loomadel pole enam metsas ruumi.
seda on silmaga näha, kuidas inimeste read hõrenevad. Suur Katk. Loomad tunnetavad seda. 14.sajandil Musta Katku ajal tungisid karud ja hundid Pariisi südalinna ja PEAAEGU vallutasid linna, nende õnnetuseks jäid 1/3 pariislastest siiski hinge ja tõrjusid nad välja. Kuid ürikute põhjal toitusid kiskjad Seini visatud surnukehadest.
Täpsemalt 1348 aastal. Karud ja hundikarjad ohustasid isegi Louvre'i lossi ja kroonikate põhjal nad elasidki Louvre'i lossi aedades, otse Pariisi südames. Toitu jagus. Keegi ei julgenud ka väljas käia ja neid küttida. Mitu aastat olid hundid ja karud täiesti peremehed Pariisis.
avanes Pariisis kohutav vaatepilt- terve linn oli täis kolpasid ja inimluid. 200 000-st pariislasest jäid hinge alla 70 000. Ülejäänud 130 000 sõidki hundid, karud, metsikud koerad,kassid, rebased ja kaarnad ära. Katku lõppvaatuse ajal võis metsloomi Pariisis olla rohkem kui inimesi. Peale katku jäid nad tõsi küll nälga ning lahkusid linnast, või notiti maha.
ei juletud tappa, kuna kõik teadsid et nad söövad tänavatel katku surnud linnakodanikke ja valitses arvamus, et seeaga on ka nemad nakkusohtlikud. Tegelikkuses olid nakkuse levitajad kirbud, peaasjalikult rottide kaudu. Seega- kodus püsimine oli kordades ohtlikum kui õues. Rotid elasid teatavasti majapidamistes.
olid inimeste teadmised viirustest olematud. Metsloomi ei notitud katku ajal maha, kuna valitses arvamus,et nemad ongi viiruse levitajad. Tegelikult levitasid musta katku kirbud. Seega- kodus püsimine oli ohtlikum, kui väljas. Aga seda ei teatud. Kodudes need närilised kirpudega just elasidki..
lihtrahvast see keskajal ei oleks päästnud. Seal, kus on viljavarud- sinna tulevad ka närilised. Lihtinimene sai hoida oma viljavaru puidust hoidlas-selle närib iga hiirgi läbi ajapikku. Aristokraate suri vähem, kuna nad hoidsid oma viljavarusid lossides kiviseinte ja rauduste taga. Seal oli ka vähem närilisi majapidamises, vähem kirpe- vähem katku.
ükski Musta Katku haige inimene ei saanuks teist inimest nakatada. Ainult sugulisel teel, või,kui just verekontakt või siis veritsus mis sattub haigelt tervele kätele ja siis haavale/suhu. Haigeid surnuid saanuks matta tavakorras, ilma ohuta lähedastele. Kui just kirpe kadunukusel ei ole riietes. Sedagi saanuks keeva veega ära hoida... Tagantjärgi tarkus😁
saanuks ka kodud keeva veega üle uhada, et kirpudest vabaneda. Paraku viljahoidlaid näriliste eest kaitsta oli tol ajal võimatu. Isegi tavaline hiir tuleb puidust läbi ajapikku.
Linnainimese (tavakodaniku) viljahoidla oli ta magamistoas. Tihti voodi all. Kuna see oli kõige kallim vara. Loomulikult askeldasid seal närilised, kes tõid kirbud otse voodisse. Rikkam rahvas hoidis vilja kiviseinte ja rauduste taga. Nende magamiskambrites ei olnud söögipoolist- seega ei olnud ka nii palju olendeid kes kirpe levitaks, koos katkuga😉
KOMMENTAARID (24)