Neandertallased maiustasid rannakarpide, kala ja hüljestega

Esimesed kindlad tõendid selle kohta leidis rahvusvaheline uurimisrühm Portugalis Figueira Brava koopas.

Dr Dirk Hoffmann Göttingeni ülikoolist dateeris uraani-tooriumi meetodil voolukivikihid-kaltsiidi ladestused, mis moodustuvad nagu tilkuvast veest moodustunud stalagmiidid, ja suutis seega kaevamiskihtide vanuse määrata vahemikus 86 000–106 000 aastat. See tähendab aega, mil neandertaallased asusid Euroopasse elama. Sel ajal on mere kasutamist toiduallikana seostatud vaid anatoomiliselt moodsate inimestega Aafrikas (Homo sapiens). Uuringu tulemused avaldas ajakiri Science.

Figueira Brava koobas asub 30 kilomeetrit Lissabonist lõunas Serra da Arrábida nõlvadel. Täna asub see otse veepiiril, kuid sel ajal oli see rannikust kuni kahe kilomeetri kaugusel. Uurimisrühm, mida koordineeris professor João Zilhão Barcelona ülikoolist, leidis, et seal elavad neandertaallased suutsid regulaarselt korjata rannakarpe, püüda kalu ning jahtida hülgeid. Nende menüü sisaldas rannakarpe, koorikloomi ja kalu, aga ka veelinde ja mereimetajaid, näiteks delfiine ja hülgeid.

Meretoit on rikas oomega-3 rasvhapete ja muude rasvhapete osas, mis soodustavad ajukoe arengut. On arvatud, et just see suurendas Aafrika inimpopulatsioonide kognitiivseid võimeid. "Muude mõjutuste hulgas võiks see selgitada sümboolseid esemeid kasutanud kaasaegsete inimeste kultuuri varajase ilmumise, näiteks ookriga keha maalimine või jaanalinnumunadest tehtud anumate kaunistamine geomeetriliste motiividega," selgitab Hoffmann. "Selline käitumine peegeldab inimese võimet abstraktseks mõtteks ja suhtlemiseks sümbolite kaudu, mis aitas kaasa ka tänapäevase organiseerituma ja keerukama ühiskonna tekkimisele."