Kalaparvedes toimivad edukalt ka individualistid

Äsja ajakirjas Nature Communications avaldatud Bristoli ülikooli teadlaste uuring heidab uut valgust sellele, miks kalaparvede käitumine vaheldub sageli absoluutse korra ja peataoleku vahel. Ilmnes, et osad kalad toimivad paremini segaduse ajal, kuna nad on tähelepanelikumad ja kiiremad toiduallikate leidmisel, teised aga saavutavad paremuse koos korrapärase parvega, kasutades ära oma proaktiivsemaid mõttekaaslasi.

On üllatav, et allumatutel ja korda põlgavatel kaladel võib olla sööda saamiseks konkurentsieeliseid, kuna nad on erksamad ja suudavad otsida uusi toiduallikaid, mis võivad teiste tähelepanu alt välja jääda, sedastasid teadlased.

Uuringus jälgiti kuu aja jooksul 12 rühma kalu ja mõõdeti, kui kiiresti üksikud kalad leidsid toiduallika, mis ilmus nende keskkonda ettearvamatul moel. Samade rühmade korduvate katsete põhjal oli võimalik mõõta, kas üksikute kalade tulemused olid paremad või halvemad, sõltuvalt sellest, kui korraldatud oli parv hetkel, kui toit ilmus.

Korralikus rühmas söömise tunnustatud eelis on toidu asukohta käsitleva teabe jagamine. Isendid, kes sellele sotsiaalsele teabele rohkem tuginevad, saavad kasu hästi organiseeritud vormistusest, mis võimaldab teavet tõhusamalt edastada.

Uuring näitas aga, kuidas mõned isendid tuvastavad toidu iseseisvalt, ilma nende peopesade abita. Nende jaoks toimib paremini korrastamata rühm, kuna nende võimet ümbritsevat näha ei piira vajadus seista teistega samas suunas. Lisaks paremale vaateväljale kohtavad nad ka vähem konkurentsi, kuna teised isendid rühmas reageerivad aeglasemalt.

Need leiud pakuvad alust aruteluks evolutsiooni üle ja osutavad vajadusele põhjalikuma uurimise järele, et paremini mõista loomade kollektiivse käitumise keerukat dünaamikat ja individuaalse mitmekesisuse olulisust.