Tanel Ingi. Foto: Aivar Kullamaa
Persoon
18. juuni 2020, 18:00

Tanel Ingi: „Kalastushaigus käibki lainetena. Mul kestab praegu rahulik staadium.“

„Mu lapsed on praegu väikesed ja hommikune uni maitseb magusam kui varem. Ei tunne, et peaks ronima kell kolm öösel kalale, mis vanasti polnud üldse mingi küsimus,“ ütleb Tanel Ingi.

Staažikas kalamees, omal ajal Järvamaal kirglikult forelli jahtinud Ugala teatri näitleja lubab, et hiljemalt pensionieas võtab ta kalapüügi taas tõsisemalt käsile.

"Ma ei ole suure kala mees. Suurim latikas Väinaka pealt kaalus ehk 2,3 kilo, linask 2,7 kilo ja Emajõelt püüdsin Kõrbe Rainiga koos haugi, kes võis olla ligi 6 kilo. Turb on olnud 1,7 kilo. Aga mingist ajast ei ole kaal sulle enam oluline.

Ma ei tea, kas see tuleb tänapäevasest varustusest, aga põhimõtteliselt jalutad sa nüüd suurt kala nagu koera ja suudad rahu säilitada. Lapsepõlves andis põhivungi just see paanika, mis lõi tremolo niimoodi üles, et ei tea mida teha. See oligi asja võlu.

Kui mul oli Saamimaal 3. klassi lennuka otsas üle kilo lõhe, siis see oli küll üks vingemaid hetki. Lips oli 0,12 millimeetrit ja kui kala kätte sain, siis käed värisesid."

Edasi lugemiseks: