Looduses puhates järgime keskkonnanõudeid

Kõigepealt tuleb kindlasti meeles pidada, et kõik veekogud ei ole avalikuks kasutuseks. Avalikud veekogud, mis kuuluvad riigile, on

1. sisemeri;

2. territoriaalmeri;

3. Peipsi järv;

4. Võrtsjärv;

5. Mullutu laht;

6. Suurlaht;

7. Narva veehoidla;

8. Narva jõgi;

9. Emajõgi;

10. Nasva jõgi;

11. Väike Emajõgi Jõgeveste sillast kuni Võrtsjärveni;

12. Kasari jõgi Vigala jõe suudmest kuni merre suubumiseni.

Avalikult kasutatavate veekogude hulka ei kuulu näiteks eraõiguslikele isikutele kuuluvad väljavooluta alla 5 ha suurused seisuveekogud ja ka ühe isiku kinnisasja piires asuvad väljavooluta seisuveekogud. Seega ei saa selliste veekogude ääres eeldada igameheõiguse realiseerimist – seal puudub kallasrada ja ka nendel veekogudel liiklemiseks on vajalik omaniku luba.

MIDA TÄHENDAB KALLASRADA? Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Laevatatavate veekogude ääres on kallasraja laiuseks 10 meetrit ja teistel avalikel veekogudel 4 meetrit.

Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. See aga ei tähenda, et kallasrajal ei tohi olla ühtegi aeda. Kuna traditsiooniliselt on veekogude ääres ikka loomi karjatatud, siis võib näiteks sellel eesmärgil olla kallasrajal aed, kuid aial peab olema üle- või läbipääs kallasrada mööda liikumiseks. Ja loomulikult tuleb mööda kallasrada liikujal suhtuda austusega nii loodusesse kui ka arvestada maaomaniku huvidega – vältida prügistamist (oma jäätmed võta koju kaasa), omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

PIIRANGUVÖÖNDIS EI TOHI SÕITA. Veekogu äärde sõites tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd eesmärgiga kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi – taimestikku, linde, loomi − ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusele.

Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks on Läänemere ning meie suuremate järvede – Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve – piiranguvöönd 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit. Kõige väiksematel veekogudel ulatub kalda piiranguvöönd 50 meetrini.

Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel. Parkida tohib teeserva või selleks ettenähtud alale. Erandina võib mootorsõidukiga piiranguvööndis sõita juhul, kui see on vajalik tiheasustusalal halajasala hooldustööde tegemiseks, samuti kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks.

KUS TOHIB TELKIDA? Tuleb ka meeles pidada, et igal pool ei tohi telkida ega lõket teha. Eramaal on lubatud telkida või muul viisil püsivamalt peatuda vaid maaomaniku loal. Kaitsealadel tohib telkida või lõket teha vaid selleks ettenähtud kohas. Tuleohtlikul ajal on küttekoldevälise tule ehk lõkke tegemine looduses keelatud, tuld tohib süüdata ainult selleks ettevalmistatud kohas. Ka sel juhul tuleb järgida kõiki tuleohutusnõudeid, et mitte põhjustada metsa- või maastikupõlengut.

Leia sobiv puhkeplats

Leidmaks looduses liikumiseks sobivat matkarada, puhke- või lõkkekohta, on mugav hankida vajalikku infot lehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing.

Samast on leitav ka kaitsealade kaardimaterjal, millel saab tutvuda telkimis- ja lõkkeplatside asukohtadega.