LINNALINNUD: Balti jaama turul pesitses kolm aastat tagasi kajakas.Foto: Teet Malsroos
Ilm
2. juuli 2020, 08:04

Artikkel ilmus algselt 19. juunil

KUIDAS VÕIDELDA KAJAKATEGA? Linnuökoloog Marko Mägi: „Linnalindude jaoks on inimesed ainult risuks jalus.“

„Võrreldes muu maastikuga on linn meeletult toidurohke. Linnud suudavad tohutult kiiresti linnaeluga kohaneda ning samuti selle pakutava toiduga. Olgu see inimeste näppude vahelt pudenev sai või friikartul välikohviku taldrikul, kõik läheb söögiks. Ka niidetud haljasaladel on lindudel kergem toitu leida,” seletab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

„Võrreldes muu maastikuga on linn meeletult toidurohke. Linnud suudavad tohutult kiiresti linnaeluga kohaneda ning samuti selle pakutava toiduga. Olgu see inimeste näppude vahelt pudenev sai või friikartul välikohviku taldrikul, kõik läheb söögiks. Ka niidetud haljasaladel on lindudel kergem toitu leida,” seletab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Kuidas praegusel aktiivsel kajakate pesitsemise hooajal nokalöögist pääseda? Õhtuleht on sellel kevadel juba kirjutanud Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriapolikliiniku katusel elavatest kajakatest, samuti Mustamäe haigla parklas elutsevast kajakast. Keskkonnaamet andis loa pesad eemaldada, kuna poegi kaitsvad linnud võivad inimesi ohustada.

Linn versus loodus

Edasi lugemiseks: