Pea vastu! Kuumalaine lõppeb esmaspäeval äikese ja rahega

Ilmateenistuse andmetel on laupäeval vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Õhtu poole võib sadada lõunapoolsetes maakondades kohati hoovihma, on äikeseoht. Põhjarannikul puhub läänekaare tuul 4-10 m/s, mujal on tuul nõrk ja muutliku suunaga, kuid äikese korral võib olla tugevamaid puhanguid. Õhutemperatuur on 27°C-31°C, meretuulega rannikul kuni 20°C.

Ka pühapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma, võib olla äikest. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, põhjarannikul puhub ida- ja kirdetuul 6-12 m/s, äikese ajal võib olla tugevamaid puhanguid. Õhutemperatuur on 25°C-31°C, rannikul kohati kuni 21°C.

Esmaspäeval lääne pool pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, on äikest. Ida-Eestis on pärastlõunani selgem ja sajuta.

Kuidas end ja teisi kuumalaine eest kaitsta?

• Riietu heledasse, sest hele peegeldab päikesekiirgust paremini.
• Riietu kergelt; samas peaks pea olema kaetud.
• Joo ohtralt vedelikku, soovitatavalt vett ja varu seda enda värskendamiseks.
• Kui võimalik, jahuta end aeg-ajalt vees.
• Sõidukis peaksid aknad olema avatud.
• Palavaga väheneb tavaliselt söögiisu, siiski ära unusta söömist.
• Söö võimalusel jäätist (mõõdukalt).
• Vanemad ning haiged inimesed, eriti need, kes kannatavad kõrge vererõhu ja südamehäirete all, peaksid vältima liigset koormust ja pikalt päikese käes viibimist.

 Arvesta, et palavuse ajal on tegemist ka suurenenud metsa-, maastiku ja üldise tuleohuga.

Palavus seostub eelkõige antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna levikuga Eestisse. Selline antitsüklon paikneb ulatuslikul alal ja selle lääne- või edelaserva mööda liigub põhja poole väga soe mereõhk Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt ja Kesk-Aasiast. Kui antitsüklonid on moodustunud mandrilise parasvöötme kuivas õhumassis, on ilm kuiv ja vähese pilvisusega ning õhk soojeneb 25−30 °C-ni. Väga harva on soojenemine seotud troopilise õhu jõudmisega meie laiuskraadideni. Õhutemperatuur tõuseb sel juhul suvel 30−35 °C-ni, kevadel 26−30 °C-ni.

Kõrgeid õhutemperatuure on esinenud ka madalrõhkkonna tingimustes, eelkõige seoses lõunatsükloniga, mille idaserva mööda võib kuum troopiline õhk kaugele põhja kanduda. Eesti absoluutne soojarekord registreeriti 11. augustil 1992. aastal Võrus, kui maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti +35,6 °C. Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 °C juures ja kõrgemal viie või enama ööpäeva vältel.

Palavust on oluline hinnata nii õhutemperatuuri kui õhuniiskuse andmete põhjal, sest kõrge õhuniiskuse korral on palavust raskem taluda. Vastavat kombineeritud karakteristikut nimetatakse soojaindeksiks (ingl k heat index), vahel ka näivaks õhutemperatuuriks või efektiivseks temperatuuriks. Eesti soojarekordi ajal oli ka õhuniiskus suhteliselt kõrge ja sellepärast küündis soojaindeks ehk näiv õhutemperatuur peaaegu +40 °C-ni. Ka tuule kiirus on palavuse hindamisel oluline – liikuvama õhu puhul on palavust kergem taluda.

Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.