Zooloog Aleksei Turovski räägib, et kui inimene mõnda metslooma näeb, siis kindlasti ei tohi tema juurde minna või ligi astuda.Foto: Laura Oks
Reti Jõerand 3. juuli 2020 14:02
Metsaasukad tungivad linnadesse: viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti linnades oma asju ajanud üle 200 metslooma. Miks ometi kipuvad linnakividele kõik need karud ja kitsed, rebased ja põdrad? „Selleaastane varakevad oli ju esmakordne ja eksklusiivne – inimesed olid karantiinis. Nii need tühjad tänavad ja vaikus karud Haaberstisse meelitasidki,” tõdeb zooloog Aleksei Turovski.

Metsaasukad tungivad linnadesse: viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti linnades oma asju ajanud üle 200 metslooma. Miks ometi kipuvad linnakividele kõik need karud ja kitsed, rebased ja põdrad? „Selleaastane varakevad oli ju esmakordne ja eksklusiivne – inimesed olid karantiinis. Nii need tühjad tänavad ja vaikus karud Haaberstisse meelitasidki,” tõdeb zooloog Aleksei Turovski.

Loomade tulek linna sõltub väga paljudest asjaoludest, nendib zooloog Aleksei Turovski. „Eelkõige aastaaegadest. Kõige raskem aeg loomade jaoks on loomulikult kevad, sest talve jooksul süüakse ära väga palju toitu ja juurde ei ole selleks ajaks veel midagi kasvanud. Seega on loomade toidubaas kevadel minimaalne,” räägib ta.

Nii satuvad kevadel ringi rändama näiteks noored isased ilvesed. „Nad on väsimatud käijad. Nad tahavad teada saada, kus asuvad emaste ning väljapeetud vanade ja autoritaarsete ilvesehärraste territooriumid ning kuidas on lood toiduressursi ja saakloomade paiknemisega. Noored ilvesed liiguvad väga ulatuslikult ringi ja võivad loomulikult sattuda ka linna,” märgib Turovski.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99