Tuleb paati. Foto: Igor Nael
Blogid
10. juuli 2020, 09:58

Ixa blogi: suvine kohapüügiralli 2020!

Tulime taas pea üle nädala Tarmoga jõele asja uurima.

Hommik algas mittemidagiütlevalt. Vahepeal oli korralikult sadanud ning seepärast ka vesi kõrgem ja sogasem kui viimati.

Esimesed kindlad kohad ei andnud märkugi, et siin üldse keegi elaks. Liikusime vaikselt edasi oma koha kohtadele ja samas jälgisime ka kaardilt uusi perspektiivseid paiku.

Ja varsti oligi mingi lambi koha pealt esimene kala mul käes. Krt, see käis küll nii kähku, et ei jõudnudki protsessida. Isegi haakimine ununes, kuna juba ei lootnudki miskit saada.

Koha. Foto: Igor Nael

Ka Tarmo sai üsna pea oma esimese kohakala. No oli teine alles jigi alla neelanud! Ja sellel päeval, kui kala üldse landi vastu huvi tundis, siis juba korralikult! Võttis teine ikka nii kurku kui sai, aga eks vaadake piltidelt järgi, kui olete loo lõpuni lugenud.

Aga et üldse see kohakala saada lanti võtma, tuli talle õigeid peibutisi ja püüginõkse pakkuda. Parimateks murdjateks osutusid Westini ja Volzhanka silikoonlandid, mis kenasti ka piltidel näha.

Muidugi sellest vaid ei piisanud, et paned selle "õige" landi otsa ja hakkad jõe põhja taguma. Tuli ka nats oma kogemusi kasutada. Ega siis, kui ostad Makita-akutrelli, sa pole kohe esmaklassiline ehitaja ju!

Kuid see selleks, oli ka neid teisi kaaskalastajaid, kes valisid samuti õige taktika ja landi ning võisid oma kena saagi üle rõõmu tunda. Kuid oli ka neid, kes isegi koha võttu ei näinud, rääkimata saamisest.

Kokku tabasin sel korral kümme kohakala, kellest kaasa võtsin üheksa kaalus 1-1,5 kilo. Tarmol oli õnne kaheksa korraliku isendi näol.

Mitte, et ma-me jumalad oleme, vaid äkki lihtsalt teeme-näeme pisut rohkem vaeva , et see püügikord mul-meil õnnestuks, ja veel sellise maitsva kala puhul!

Just, koha on maitsvaim praekala, mida olen elus proovinud ja sellest ma naljalt loobuda ei soovi.

Küsitakse mult sõnumites alalõpmata - "Ixa, mis teed nii suure koguse kalaga?!"

Esimene vastus on – ÄRA SÖÖN!!

Kohast saab teha palju maitvaid roogasid, uskuge mind!

1.Nahaga filee praadimine (ilma muna ja jahuta)!

2.Koha pannkoogi taignas

3.Koha marinaadis – erinevad variandid

4.Suicutamine

5.Võib ka maitsva supi teha

Nii, nüüd laon taas lagedale püügivarustuse millega ma neid jahin, kuna ka seda on kogu aeg privaatselt päritud.

Ritv – Westin W8 2,4 m ja test 15-40 g (tipupaine)

Rull – Shimano Stella 3000

Nöör – YGK G-soul #1,2 ('0,18 mm)

Liini kaitseks nii havi hammaste kui ka põhjas olevate takistuste vastu ära hõõrumiste eest kasutan 10 kg testiga ja 15 cm pikka volfram trossi, ent võib ka fluoroliidri siduda.

Kohapüük. Foto: Igor Nael

Raskuspeadena olen järjest enam hakanud kasutama tinapeade asemel volfram jigisid kaaluvahemikus 14-35g.

Silikoonlante on seinast seina. Nii sirpsabad, kalakujulised, narmastega, ribidega, passiivsed, aktiivsed, maitsega, UV, fosforiga, jne. Kui te vaid mu kaasas olevat sortimenti näeksite + veel seda, mis kodus on.

Nüüd vast olen ennast teile selles püügis päris paljaks pajatanud, kuid ikkagi on veel kogeda ja õppida. Kas või seda, millal ja kuidas tabada trofeekoha. Tean ja loodan, kes seda mulle õpetada võiks – ikka vanameister Martin ise. Tema hilissügisesed ja talvised +/- 10 kg kalad on mul alati kohapüügile minnes silme ees.

Ma oleks rahul isegi poole väiksematega, kui see õnn peaks naeratama.

Vist nüüd saigi selleks korraks see jutuke taas otsa.

Soovin kõigile jätkuvat kena suve ja usku oma tegudesse, mis see ka poleks!

Olge mõnnad!