PARK NAGU LABOR: Soontaimede liigirikkust määravad (vasakult) Tartu Ülikooli magistrant Mirjam Võsaste (vasakult), vanemteadur Aveliina Helm ja doktorant Elisabeth Prangel.Foto: Maarja Öpik
Ilm
13. juuli 2020, 11:14

LOODUS LINNA TAGASI! „Tartu pargid on justkui suured laborid, kus toimub pidev katsetamine.“

Tartu kesklinnas jalutades võib mõni konservatiivsem inimene muruplatsi asemel heinaniitu nähes peaaegu kreepsu saada. Sellel aastal otsustas Tartu linn esimest korda kesklinna parke mitte niita ning muuta taimede ja putukate poolest liigirikkamaks. Miks see hea on, et kesklinnas vohab põlvekõrgune hein?

Tartu kesklinnas jalutades võib mõni konservatiivsem inimene muruplatsi asemel heinaniitu nähes peaaegu kreepsu saada. Sellel aastal otsustas Tartu linn esimest korda kesklinna parke mitte niita ning muuta taimede ja putukate poolest liigirikkamaks. Miks see hea on, et kesklinnas vohab põlvekõrgune hein?

„Kesklinna pargid on rajatud teise maailmasõja purustustele ning need on üpris ühetaolised  – pügatud muruplats ja kõrged puud. Selles pole muidugi midagi halba, aga üritame luua parkides vaheldust, et inimesed neis rohkem aega veedaksid, “ seletab Merle Karro-Kalberg, projekti Kureeritud Elurikkus üks juhtidest.

2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks valitud Tartu valmistub selleks täie hooga. Sealhulgas Kureeritud Elurikkusega, mis tegutseb kesklinnas neljas kohaa: Uueturu ja Kaubahoovi pargis, Vabaduse puiestikus ning Võidu ja Kaarsilla vahelisel jõekaldal.

Edasi lugemiseks: