Alamõõdulise koha laseme kenasti tagasi. Foto: Igor Nael
Kasulik
14. juuli 2020, 12:07

Kohapüük Pärnu lahel: arvestame piirangutega

Kuna kohapüügi keeld lõpeb 15. juulil ja 16. juulist läheb püük lahti, siis kordame üle põhilised püüginõuded.

Kevadel ja ka keeluaja alguses paistis kalurite mõrdades olevat päris palju mõõdulist koha, nii et ilmselt tuleb hea koha-aasta.

Viimasel paaril aastal ei ole kohapüügiga seoses eriti probleeme olnud, aga esmajoones sellepärast, et kala on püügihooajal vähe liikunud.

Pärnu lahe kohavarude kaitseks ja suurendamiseks keelati mõned aastad tagasi kalateadlaste ettepanekul kohapüük meres mai keskpaigast juuli keskpaigani ning piirati mõrra- ja õngpüünistega püüki Pärnu lahel. Samuti tõsteti koha alammõõtu kahe sentimeetri võrra.

Sel kevadel ja ka keeluaja alguses paistis kalurite mõrdades olevat päris palju mõõdulist koha, aga kuidas on mõjunud jaanipäevajärgsed tormid ja vee jahenemine, ei oska arvata.

Nagu meie hiljutine reid Suurel Emajõel näitas, kipuvad teinekord meelest minema ka esmased nõuded, nagu püügiõiguse tasu maksmine. Püügiõigust tõendav dokument peab ka kindlasti merel kaasas olema. Paljud unustavad selle maha, samuti pole soodustatud isikuil mõnikord kaasas pensionitunnistust. Loodetakse, et meil on telefonis võimalik isiku samasust tuvastada foto järgi või et näeme kohe isikukoodi järgi ära pensionäri või puudega isiku staatuse. Väidetakse: „Politsei ju näeb kõiki andmeid. Miks teie ei näe?“ Seda võimalust meil paraku ei ole ja kontrollimisel tahame ikkagi näha dokumenti.

ALAMÕÕDULINE KOHA LÄHEB VETTE TAGASI. Teine sagedasem küsimus on, mida teha õnge otsa sattunud alamõõdulise kalaga? Kõik alamõõdulised kalad tuleb viivitamatult konksu otsast vabastada ja vette tagasi lasta. Alammõõt meres on kohal 46 cm ninaotsast sabauime lõpuni. Väiksemaid kohasid ei tohi püüda.

Tuleb arvestada, et Pärnu lahel on kehtestatud veel eraldi spinningu ja põhjaõngega püügi keeld, mis kehtib samuti 15. juulini. Sel ajal on lubatud ainult käsiõngega püük.

Pärnu jõe suudmes asuvad kalapüügi keelualad, mis on mõlemal pool muuli ja muuli otstest 1 km ulatuses. Eelmisel aastal sattusid mõned kalastajad keelualale ja neid tuli sealt mujale suunata. Asja teeb keerukamaks see, et vasak- ja parempoolse muuli keelualad on ära märgitud kalapüügieeskirjas, kolmas ala aga vaid ajutistes püügikitsendustes. GPS-i kasutajatel on kindlasti lihtsam orienteeruda.

Lisaks üldine meeldetuletus, et kalu, millele on kehtestatud alammõõt, ei tohi veekogul ja selle rannas fileerida ega tükeldada. See nõue on selleks, et saaksime kontrollida püütud kalade pikkust.