Juhtkiri | Kalapüügieeskirjas tuleb põnevaid muudatusi

Näiteks kaob mõiste „jäävabast veest“. Haugi keeluaeg algab edaspidi 15. märtsist ja punkt. Ei ole enam võimalik inspektoriga vaielda, kas spinninguga jääpankade vahelt püüdes on see vesi nüüd jäävaba või mitte.

Samuti hakkab kehtima ühtne haugipüügi keeluaeg nii sisevetes kui meres: 15. märtsist kuni 30. aprillini. Erandiks on vaid Peipsi järv.

Samm lihtsama seadusandluse poole on kahtlemata ka nn väikese l-i kadumine kalade mõõtude arvestamisel. Edaspidi on kala pikkus üheselt mõistetavalt nn suur L ehk kala pikkus ninamikust kuni sabauime lõpuni.

Üks plaanitavatest muudatustest ehk päevase püügikoguse piirangu kehtestamine harrastuskalastajaile on juba jõudnud paksu verd tekitada. Sellegipoolest tunduvad piirangud pigem mõistlikud, eriti olukorras, kus meie lähinaabreil piirangud kehtivad. Mõistetav, et Eesti kui koht, kus võid ükskõik kui palju kala kotti panna, tõmbab siia seda osa kalastajaist, kes kalapüügieetika poolest just ei hiilga. Muide, üks Läti esikalastajaist, kes telesaadete kaudu ka Eesti kalameestele tuttav, on oma FB seinal kaasmaalaste „vägiteod“ Emajõel selgelt hukka mõistnud.

Nii et tõenäoliselt saab edaspidi nii Eesti kui Läti kalamees Emajõelt päevas kaasa viia 15 latikat. On’s seda tõesti nii vähe?