Matk | Enneta ville – saa sõbraks oma matkasaabastega IV. Kuidas tekib vill?

Villid sarnanevad põletushaavadele. Need tekivad hõõrdumise tulemusel ja kui halvad on selle tagajärjed, sõltub nii hõõrdumise tugevusest, kestvusest kui ka jala naha olukorrast.

Inimeste naha tundlikkus on erinev ja selles osas ei saa ise suurt midagi ette võtta. Nahk oskab küll ka ise ennast kaitsta, nii et tekitab mingis pidevalt hõõrdumist taluvas kohas paksema kihi, st sarvestub. See on osa saapa sissekandmisest, jalg n-ö võtab saapa kuju.

Kõige õrnem on nahk siis, kui see on niiske või lausa märg. Märja naha puhul piisab vähesest, et tekiks vill. Seega tuleb tagada, et õhuvahetus saapas toimuks võimalikult efektiivselt (loe: kasuta korralikke sokke ja vaheta neid õigeaegselt).

Villide vältimisele aitab kaasa ka jalgade korralik hügieen. Igal õhtul tuleb jalad vähemalt ära puhastada. Alati pole võimalik neid veega pesta ja kuivatada, aga niisked salvrätikud peaksid igaühel kotis olema. Nendega saab ära pühkida nii higi kui ka liiva ja muu võimaliku sodi. Öösel on mõistlik lasta jalgadel n-ö puhata − võimalusel magada ilma sokkideta ning lasta nahal hingata ja kuivada.