Matk

Enneta ville – saa sõbraks oma matkasaabastega V. Kuidas ville ravida? 

Heldur Pedajas, klubi Nipernaadi matkainstruktor, 1. august 2020, 06:00
Hästi läbimõeldud jalatsite, sokkide ja jalahoolduse sümbioos ennetab villide teket kõige paremini. Foto: Demiahl, Pixabay
Arstide ja praktikute arvamused villiravist kipuvad veidi lahknema, eeskätt sellepärast, et kõiki arstide häid mõtted ei ole reaalses matkaolukorras võimalik rakendada.

Parim ravi on ennetamine, mis viib meid tagasi kogu eelnenud jutu juurde: õiged saapad, sokid ja hügieen. Aga kui kuri juba karjas, siis tuleb ka selles olukorras hakkama saada. Matka reaalsus on karm ning enamasti tuleb edasi liikuda sellele vaatamata, kui villis on jalad. Haavu lakutakse alles kodus.

Hea uudis on see, et villivalu on enamasti talutav. Põhiline on saada end liikuma ja kui villid on „soojaks käidud“, on see pigem ebamugavus kui halvav valu. Paraku tuleb villid tuleb uuesti n-ö soojaks käia pärast igat puhkepausi.

KUIDAS VILLE RAVIDA? Villil ja villil on mõistagi vahe. Kui tavalisest vesivillist on juba saanud verivill, on oht infektsiooniks. Igal juhul tuleb hoida varuks desinfitseerimisvahendeid ja võimaluse korral selliseid, mis ei kipita. Tavaline alkohol teeb ära sama töö, aga tekitab ka põrgulikku valu. Muu puudumisel kõlbavad desinfitseerimiseks ka tavaline seep ja puhas vesi.

Üks võtteid on villi n-ö lahastamine − tekkinud vesivilli ümber pannakse mitu kihti plaastreid, nii et see kuhi ulatuks üle villi kõrguse. Peale läheb üks kiht plaastrit katteks. Selle lahenduse idee on vähendada aktiivset hõõrdumist villi kohal.

ENNETA VILLE - TEIBI JALGU. Eriti tundlike jalgadega inimesed on praktikas abi saanud ka ennetavast teipimisest. Kui tead, et mõni piirkond su jalal kipub villi minema, tasub sinna panna juba hommikul puhta ja kuiva naha peale kiht hingavat ja hästi püsivat plaastrit. Nii tekitad n-ö kunstliku sarvkihi, mis hoiab hullema ära. Küll aga tuleb jälgida, et plaaster ei läheks rulli, siis on karta kasu asemel kahju.

SÄÄRISED AITAVAD. Märjaks võib saabas saada ka väljast tuleva vee tõttu. Selle vältimiseks kasutatakse matkal torpasid (tuntud ka kui bahillid või säärised). Korralikud veekindlast ja hingavast materjalist torpad ei lase veel saapa ülaosast sisse tulla ja kaitsevad ka muu prügi eest, mille sattumine saapasse on teine sage villide tekkimise põhjus. Hea torpaga võib ka väiksemast jõest läbi kahlata, ilma et saapad vett täis läheksid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee