Kimalane ja meemesilane nektarit ja õietolmu kogumas.Foto: Pixsell/Scanpix
Loomad
30. juuli 2020, 12:29

KES TOLMELDAB? Mesilaste järsk vähenemine ohustab saaki

USA põllumajandus sõltub suuresti mesilaste käekäigust: nende tolmeldamise majanduslikku mõju seitsmele uuritud taimele hindasid teadlased 1,5 miljardi dollari kanti. Agressiivsed põllumajandusmeetodid on aga mesilaste hulka vähendanud, mistõttu osa puu- ja köögivilju võib muutuda haruldasemaks ja kallimaks. 

USA, Kanada ja Rootsi teadlastest koosnev uurimisrühm analüüsis mesilaste tolmeldamise mõju õuntele, kirssidele, murelitele, mustikatele, arbuusidele, kõrvitsatele ja mandlitele. Mõju mõõdeti kokku 131 põllul 13 osariigis üle kogu USA, kirjutas The Guardian.

29. juulil avaldatud uuring tõdeb, et kliimamuutused, pestitsiidid ja liigirikaste keskkondade vähenemine tõid kaasa metsmesilaste hulga järsu vähenemise viimastel aastatel. 2017. aastal lisati kimalaseliik Bombus affinis USAs ohustatud liikide nimekirja. Ka meemesilased, kelle eest tarudes hoolt kantakse, kannatavad agressiivse põllumajanduse tõttu. Tolmeldajatest sõltub kolmveerand maailma toidusaagist. Seega kui tolmeldajaid napib, on ka saak ohus.

 Foto: AFP/Scanpix

California osariiki, kus USAs kasvatatakse enamik mandleid, sõidutatakse veokitega igal aastal kohale enamik riigi mesitarusid, et saaks toimuda suur tolmeldamisaktsioon.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on tolmeldamisest sõltuvate taimekultuuride kasvatamine viimase viiekümne aasta jooksul tõusnud 300%. Põhitoiduained nagu riis, nisu ja mais pole ohustatud, sest neid tolmeldab tuul. Tolmeldamise puudujäägi tõttu võib aga osa puu- ja köögiviljade saagikus langeda, mistõttu need muutuvad haruldasemaks ja kallimaks.

Meemesilasi kimbutavad nii haigused kui ka agressiivsed taimekaitsevahendid. Foto: Martin Ahven

Uurimismeeskonna sõnul peaksid põllumehed paremini mõistma, et saagikuse huvides on vaja ka parasjagu tolmeldamist, ning üle vaatama, kui palju nad kasutavad väetisi ja pestitsiide.