Kas peale vanemate korilaste jõuavad metsa seenele ka nüüdsed nutiajastu noored? Foto: Kollaaž/Erakogu
Ilm
19. august 2020, 11:00

Noorte seeneliste ehmatavad kohtumised: „Puujuurikal on kõrvad ja ta vaatab meie poole!“

„Alguses mõtlesin, et see on mingi suur puujuurikas. Aga silmi kissitades ja uurides sain aru, et sellel juurikal on kõrvad ja ta vaatab meie poole,“ meenutab 30aastane naine hirmutavat kohtumist karuga. Kas peale vanemate korilaste jõuavad karude, putukate ja küürutamisest valutava selja kiuste metsa seenele ka nüüdsed nutiajastu noored?

„Alguses mõtlesin, et see on mingi suur puujuurikas. Aga silmi kissitades ja uurides sain aru, et sellel juurikal on kõrvad ja ta vaatab meie poole,“ meenutab 30aastane naine hirmutavat kohtumist karuga. Kas peale vanemate korilaste jõuavad karude, putukate ja küürutamisest valutava selja kiuste metsa seenele ka nüüdsed nutiajastu noored?

Seeneaeg on täies hoos! Nagu heal lapsel, nõnda on ka maitsval toidul mitu nime: rahvasuus on seeni nimetatud ka metshärja või siis ühe jalaga oina lihaks. 27aastane Kerli käib metshärja liha jahtimas igal vabal momendil. Niipea, kui seeneaeg algab, on ta kohe metsas. Töö iseloomu tõttu saab Kerli palju ringi sõita. Ämber, kummikud ja nuga on tal alati autos stardivalmis. „Vaatan, et oh, ilus mets, ja põikan sisse. Nii olen avastanud kõik oma seenekohad,“ räägib Kerli.

Viimasel ajal käib ta seenel enamasti koos kolme lapsega, kellest noorim on kõigest kaheaastane. Ka Kerli ise käis elus esimest korda seenel õige pisikesena: ta oli vaid viieaastane, kui vanatädi tüdruku kaasa võttis. „Käisime metsmaasikaid korjamas ja tutvusime ka osade seentega,“ meenutab ta.

Edasi lugemiseks: