10 põhjust, mis sa kala ei saa ehk Head nõu õngitsejale

 1. Kas püüad ikka õiges kohas?

Igal pool ei pruugi üldse kala olla. Vaata, kas veekogu kaldal on jälgi eelnevast kalapüügist, näiteks harke ridva toetamiseks.

Hea, kui tead midagi veekogu põhjareljeefist. Kala passib ja ka liigub tihti kindlates kohtades, kus tal on hea varjuda ja kus on lootust midagi põske pista. Head kohad on põhjareljeefi muutused: madalikud ja augud. Veekogu kallast palistava vesikuppude vöö tagant tasub kindlasti proovida.

Linask näiteks hoiab veetaimestiku sisse, nii et mida lähemalt maltsale püüad, seda tulemuslikum võib olla püük. Linaskit võib edukalt tabada ka väljaspool taimestikku – ta liigub mööda kindlaid radu. Kalamehe hooleks jääb vaid see väike asi, et tuleb linaski trajektoor välja selgitada. Ega seda muidu teha saagi kui proovida sööda asukohta veidi muuta. Linaski olemasolu reedavad muide veepinnale kerkivad väikesed mullid.

2. Eeltöö on tegemata

Guugelda ja uuri, mida internet su plaanitava püügikoha kohta ütleb. Kus tasub püüda, kus mitte, millised kalad seal elavad, millise söödaga neid ahvatleda ja nõnda edasi. Eesti veekogude kohta leiab infot päris palju.

Kõige parem on muidugi rääkida mõne kalamehega, kes veekogu tunneb. Ka kalameeste foorumitest ja FB gruppidest võid leida kellegi, kes su küsimustele lahkelt vastab.

3. Riistad on valed

Kõige tavalisem möödapanek õngemehe varustuses on liiga raske kork, millega ei pruugi üldse võttu märgata. Eriti kahtleva pilguga tasub üle vaadata odavpoest ostetud õngekomplekt – vahel tulevad need tehasest korgiga, millega on paslik vaid elussöödaga havi püüda. Liiga suur võib olla ka konks, mis kala ehmatab või ei mahu talle suhu.

Kui kala on kaugel, ei pruugi temani ulatuda lihtkäsiõngega. Sel juhul tuleb kasutada rulliga ehk bologna õnge. Tähelepanu – rulliõngega püügiks peab lunastama harrastuspüügiõiguse! Lihtkäsiõngega võib igaüks püüda n-ö tasuta.

4. Kasuta õiget sööta

Püügikohta sisse söötes ja ka püügi ajal peibutussööta kasutades meelitad kala oma konksu ligi ja saagi tõenäosus kasvab hüppeliselt. Õigupoolest on söötmiseta õngitsemine üsna lootusetu tegevus.

Lihtsaid ja universaalseid, aga ka keerulisi ja spetsiifilisele kalale mõeldud söödasegude retsepte leiad guugeldades vähese vaevaga ja palju.

Liiga julgelt ei maksaks kasutada erinevaid lõhnaaineid ja siirupeid, sest mõni neist võib olla nii vänge, et ehmatab hoopis kala eemale.

5. Mis konksule läheb?

Ka konksul kasutatav sööt peab sobima püütavale kalale. Üsna universaalsed söödad on näiteks sõnnikuuss ja sääsevastne – neid söövad meelsasti nii latikas, linask, särg kui ka ahven. Pea kõigile lepiskaladele maitsevad kärbsetõuk, mais, sai, leib, spetsiaalsed taignad.

Konks peab samuti vastama söödale − sääsevastsega püüdes väiksem, ussiga suurem, ööussiga püüdes päris suur.

6. Vaata ilma

Ilm võiks olla püsinud mõne päeva stabiilsena, siis on edulootust rohkem.

Liiga kõva tuul segab korgi jälgimist ja võib püügile lausa kriipsu peale tõmmata.

Mõnes veekogus paneb kala teatud tuulega suu lukku, aga kusagilt teisest kandist puhuv tuul meelitab ta aplalt sööma. Konkreetse veekogu spetsiifikat tasub küsida kohalikelt kogenud kalameestelt.

7. Kellaaeg loeb

Suvise leitsakuga võtab kala pigem hommikul vara ja õhtul pärast seda, kui päike on silmapiiri taha vajunud. Hommikul võiksid püügikohal olla juba enne koitu.

Reeglil on ka erandeid – tihtipeale võtab suur kala keskpäeval.

8.     Püsi vaikselt ja märkamatult

Täielik vaikus ja liikumatuna püsimine on kalapüügil pigem üle tähtsustatud, ent lausa lärmi ei maksa ka teha. Mitmed õngitsejad on imestusega täheldanud, et kala võtab just siis, kui nad on mõneks minutiks ridva juurest eemale läinud, enamasti nn looduse kutsel. Kala on kahtlemata julgem, kui kaldalt ei kosta tema jaoks ebatavalisi hääli ja vaateväljas pole tundmatuid objekte, mis pealegi vahel liigutavad.

9. Haagi õigel ajal

Mitmete lepiskalade puhul kujutab õige haakimise aja tabamine endast parajat teadust. Millal haakida, kui latikas tõstab korgi vee peale lapiti? Aga siis, kui linask hakkab korki n-ö vedama? Kas haakida kohe või jätta kalale aega neelamiseks? Äratundmine tuleb kogemuse läbi. Reegel on, et pigem anna kalale aega, selle asemel, et haakida liiga vara.

10. Viidikas ajab hulluks

Tihtipeale sööb veekogu pinnakihtides toimetav viidikas konksusööda ära enne, kui see jõuab põhja langeda. Halvemal juhul teeb ta seda nii, et kalamees ei saa arugi ja leotab tühja konksu.

Enamasti aitab suurema konksu ja sööda kasutamine.