Kas teadsid, et känguru ei suuda tagurpidi liikuda? Aga millal ja kuidas magavad vaalad?

Elevandid ei suuda hüpata. Seda ei luba nende iseloomulikud säärelihased ja paindumatud pahkluud.

Vaalad ei saa vee all hingata ja naasevad selleks perioodiliselt veepinnale. Tekib küsimus, kuidas nad magavad? Selgub, et magab korraga ainult pool ajust. See meetod võimaldab vaaladel piisavalt puhata, säilitades samal ajal vajaliku tähelepanu, et teadlikult hingata ja ohtu märgata.

Jääkarud tervitavad üksteist nagu maoorid, vastastikku ninasid puudutades.

Kängurud ei suuda kõndida tagurpidi, osaliselt oma võimsate tagumiste jalgade ja suure saba tõttu. See on põhjus, miks leiame Austraalia vapilt känguru ja emu − disainerid soovisid sümboliseerida seda, kuidas rahvas liigub ainult edasi ning nii valisid nad kaks looma, kes füüsiliselt ei suuda tagurpidi liikuda.

Live Science teatab, et mitut tüüpi haid ujuvad kiiresti ja lahtise suuga sellepärast, et see võimaldab hapnikul nende lõpustesse jõuda. Näiteks mõrtsuk- ja vaalhaid peavad pidevalt liikuma, et hapnikku hingata ja nii elus püsida.

Hüäänidest mõtleme kui koerasarnastest olenditest, kuid National Geographicu andmetel on nad tegelikult lähemalt seotud kassidega. Nende teaduslik klassifikatsioon asetab nad Feliformia alamseltsi. Need on kassilaadsed lihasööjad. Kuid hüäänid on suurtest kassidest ikkagi piisavalt erinevad, et neil oleks oma eraldi perekonnaklass, täiesti oma sugukond Hyaenidae.

Ehkki leemuriliike on rohkem kui 100, loetakse neid maailma kõige kriitilisemalt ohustatud imetajate hulka. Üks nendest Madagaskaril elavatest vahvatest olenditest on sinisilmne must leemur – teadaolevalt ainus primaat peale inimese, kellel võivad olla sinised silmad.

Kaamelite iseloomulik õõtsuv kõnnak tuleb sellest, et nad liigutavad samaaegselt jalgu keha ühel küljel (mõlemad vasakud jalad korraga, siis paremad jalad jne).