Püüame jõevähki: arvestame reegleid ja alammõõtu

Jõevähki tohib püüda kuni 31. augustini, aga ainult ettenähtud reegleid ja tingimusi järgides.

Jõevähi seisund on Eestis ja mujal Euroopas viimase 150 aasta jooksul halvenenud ning vähipopulatsiooni kaitseks on seatud mitmeid piiranguid. Osades veekogudes on vähipüük üldse keelatud. Vähivarusid ohustavad erinevad reostused, võõrvähiliigid, vähikatk ja kindlasti ka röövpüük.

Ehkki vähipüük on osa harrastuspüügist ja saak on mõeldud enda tarbeks, näevad mõned selles tulu teenimise võimalust. 28. juuli päeval peeti Saaremaal Saia külas kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada ebaseaduslikus vähipüügis. Esialgsetel andmetel püüdsid mehed juulikuus, mil kehtis vähipüügi keeld, Saaremaa vallas jõevähki erinevatest jõgedest märgistamata vähimõrdadega. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluse käigus.

Keskkonnainspektsioon hoiab koostöös politseiga vähipüügil silma peal, et ennetada rikkumisi ja vähendada keskkonnakahjusid.

Eestis on enam kui 300 jõevähi leiukohta, aga enamikes neist pole vähki kuigi arvukalt. Paremad vähiveekogud asuvadki Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Haiguste ja võõrliikide leviku tõkestamiseks ei tohi püütud vähke teistesse veekogudesse ümber asustada.

PEAMISED REEGLID, MIDA TULEB ARVESTADA.

Vähke tohib püüda ainult kalastuskaardi alusel.

Ühel isikul on lubatud püüda ühes ööpäevas kuni 100 mõõdulist jõevähki.

Vähi alammõõt on 11 cm. Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata.

Alamõõdulised vähid tuleb kohe püügikohas veekogusse tagasi lasta.

Vähke tohib püüda kas vähimõrra või -nataga, kõik muud püügivahendid, sealhulgas ka käsitsi püüdmine, on keelatud.

Vähipüügivahendid peab tähistama vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga, millele tuleb märkida kalastuskaardi omaniku ehk püüdja isikukood.

Samuti tuleb meeles pidada, et püügivahendite kasutamise õigus on ainult püügivahendi loa soetanud isikul. Kontrollimisel peab kalastaja esitama keskkonnakaitseinspektoritele isikut tõendava dokumendi.

Kes soovib reeglitega täpsemalt tutvuda, saab vaadata keskkonnaministri kinnitatud määrust „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2020. aastal“, mille paragrahv 17 räägib vähipüügist. Selles on kirjas ka veekogud, kus vähipüük on keelatud.

Kui vähipüüdjad nendest reeglitest kinni peavad, on nad andnud oma panuse vähivarude säilitamisele ja heaperemehelikule kasutamisele.