Juhtkiri | Kellele ütleme aitäh Sindi paisu mahavõtmise eest?

Keskkonnaministeerium raporteerib, et tööd Sindi paisu likvideerimisel lõppesid äsja, koguni aasta enne tähtaega ning 90% Pärnu jõe kude- ja elupaikadest blokeerinud tõke on nüüd maha võetud.

Suurimat tänu selle eest peame avaldama Pärnu mehele Hans Sollile, kes lõi aastate eest algatusrühma „Sindi pais“. Soll ja tema mõttekaalased hoidsid teema kuumana ja nii tulid ajapikku kaasa ka keskkonnainstantsid. See ei olnud sugugi kiire ja ladus protsess, ent kulges siiski vääramatu jõuga, sest Eesti veekogude seis on halb ja riik on kohustatud ses suunas liigutama. Meenutame, et Eesti vooluveekogudest hinnatakse vaid 60% seisundit heaks või väga heaks. Paisutustel on aga vee kehvas kvaliteedis arvestatav süü.

Mida Sindi paisu juhtumist õppida? Eeskätt seda, et väike, aga pühendunud algatusrühm saab edukalt protsessi käima lükata ja seda mõjutada. Et riiki on võimalik angažeerida kaasa tulema. Et omavalitsuselt ei maksa koostööd oodata, sest kohalik äri on kohaliku võimuga tihedalt seotud. Et riigi rattad liiguvad jube  aeglaselt.

Paise, kus samamoodi põimunud ärihuvid ja kohaliku omavalituse soovimatus taastada olukord, mis loodusele enam kahju ei sünnitaks, on Eestis oi kui mitu veel. Aga nagu tavatses öelda Heinz Valk: ükskord me võidame niikuinii! Selle võitluse, mida tema silmas pidas, me võitsimegi. Miks mitte ka neid teisi?