Iga kalamees on unistanud püügist hommikuses kasteheinas, kus udu sulatab jõe ja taeva piiri ning tonkaridva ots hakkab tasahilju tantsu lööma.
Selle hetkeni jõudmiseks võib kuluda maru palju tunde, sest tonkapüük on selline viiskümmend-kuuskümmend (nagu ütles Matti Nykänen) olukord. Ootad kaheksa tundi ja haagid … mööda.
Feedripüük ehk tonkapüügi jõusaalis käinud vanem vend on sinu reaalne võimalus jõuda eelkirjeldatud hetkedeni kiiremini ja kindlamini.
Selles loos teemegi juttu feederdamisest ehk püügist söödatopsiga, varustusest ning mõnest nipist-trikist, mis eelkõige mõeldud algajatele feedrihuvilistele.
Püügiviis on äärmiselt põnev, aktiivne ja tulemuslik. Nagu kalapüügil ikka, läheb vaja ka törts õnne kuid feedripüügil tuleb ka halval päeval midagi konksu otsa. Lihtsalt kala haakimise valemis on võimatult palju muutujaid, mida selles loos aitavad lahti mõtestada Eesti feedriässad Alan Priidel ja Jaan Grents.
LOODIMINE – KÕIGE ALUS. Alustame hoopis muust kui ridvast ja rullist – räägime loodist. Feedripüügi suurimad „müsteeriumid“ peituvad kala leidmisel jõe erinevatest sügavustest ja söödaplatsi ülesehitusest piisavalt kontsentreeritud alale. Sealjuures tuleb arvestada voolu, aastaaega ja püügikala eripära.
Kommentaarid (0)