KODU. Kormoranid pesapaigal.Foto: Priit Zingel
Priit Zingel, Tõnu Feldmann ja Arvo Tuvikene 18. september 2020 18:00
Aastast 2019 oleme uurinud Kalanduse Teabekeskuse toel kormoranide toitumist Võrtsjärves. Kormoranide arvukuse suurenemine on siin tekitanud konflikti kaluritega.

Aastast 2019 oleme uurinud Kalanduse Teabekeskuse toel kormoranide toitumist Võrtsjärves. Kormoranide arvukuse suurenemine on siin tekitanud konflikti kaluritega.

Toitumisuuringu esialgsed tulemused näitavad siiski, et kormoranid söövad väiksemaid ja nooremaid kalu.

NAD TULEVAD IIDSETEST AEGADEST. Kriidiajastu lõpp, aegade hämarus, 66 miljonit aastat tagasi. Yucatani poolsaare juurde langeb mäesuurune asteroid. Moodustub tohutu Chicxulubi kraater, taevasse tõusevad üüratud pilved aurustunud kivimeid, tolmu ja gaasi. Lõpeb dinosauruste 135 miljonit aastat kestnud ülemvõim. Seda kõike näevad pealt kormoranide iidsed esivanemad.

Nad kuuluvad pelikaniliste sugukonda, vanimasse tänapäevani säilinud linnurühma, mis pärineb 100 miljoni aasta tagustest aegadest. Paljud ürgsed tunnused on kormoranidel säilinud tänaseni. Nende päranipunääre on nõrgalt arenenud ja seetõttu puudub sulgi märgumise eest hoidev nõre. Seepärast peavad kormoranid ennast pärast igat sukeldumist kuivatama. Neil puuduvad nahaõhukotid ja ka luudes on õhuruume vähe, mistõttu on nende keha suhteliselt raske. Kuid kõik need „puudused“ tulevad kasuks sukeldumisel ‒ märguvatesse sulgedesse ei jää õhku, mis takistaks vee alla minekut, kasuks tuleb ka raskem keha. Kormoranid ongi suurepärased sukeldujad ja ujujad. On leitud, et nad võivad sukelduda kuni 35 m, mõnedel andmetel isegi 50 m sügavusele. Täheldatud on, et kormoranid neelavad enne sukeldumist selle lihtsamaks muutmiseks väikesi kive. Kui nad on sukeldumise lõpetanud, oksendatakse kivid välja.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon