Mitmesugust

Eesti Kalastajate Selts: liitu vabatahtliku kalakaitsega! 

Jüri Nurk, 16. oktoober 2020, 11:29
Kalakaitsjad.Foto: Stanislav Moshkov
Kümnete Eesti veekogude ääres valvavad kalapüügialasest seadusandlusest kinnipidamist lisaks keskkonnainspektoritele ja politseile ka vabatahtlikud.

Kui liitud vabatahtlike kalavalvuritega, saad anda oma reaalse panuse Eesti kalavarude seisu parandamiseks.

Kümned tabatud röövpüüdjad ja konfiskeeritud ebaseaduslikud püügivahendid on vaid vabatahtlike tegevuse nähtav tulemus. Suurema ja esmapilgul nähtamatu, sõna otseses mõttes töö veealuse osa moodustavad tuhanded kalad, keda on säästetud röövpüüdja västrast või elektrikahvast, ning kümned tuhanded uimelised, keda on tänu õnnestunud kudele meie vetes rohkem.

KÕIK ALGAS LÕHEVALVEST. 2014. aasta sügisel alustas kümmekonnast kalamehest koosnev sõpruskond Keskkonnainspektsiooniga kooskõlastatult lõheliste kudeajal Keila jõe ääres patrullimist. Vähemal määral jõuti käia ka Pirita ja Vääna kallastel. Järgmisel aastal võeti asi ette mastaapsemalt ja pandi esimest korda Keila jõgi joast suudmeni kuuks ajaks nii-öelda lukku ‒ 24/7 viibisid jõekaldail vabatahtlikud.

Kudevalvurite töö põhimõte on lihtne ‒ segada oma kohaolekuga röövpüüdjaid musti tegusid toime panemast. Röövik võib olla nii jultunud kui tahes, aga ahinguga ta kellegi nähes siiski kala raiuma ei lähe.

Röövpüüdjaile tuli selline tegevus ebameeldiva üllatusena. Kui seni olid nad harjunud pimeduse katte all täiesti segamatult tegutsema, siis nüüd jäi kudev kala ja, mis peamine, ihaldatud mari kättesaamatuks, ehkki kala kudes siinsamas jões, peaaegu käeulatuses. Staažikamad kalakaitsjad meenutavad, et provotseerimist ja ähvardusi tuli ette omajagu, kuid sõnadest need siiski kaugemale ei jõudnud. Vabatahtlikud patrullivad alati vähemalt kahekaupa ning nii ei julge röövikud päris rusikatega vehkima tulla. Pealegi on kalakaitse koostööpartneriteks nii politsei kui ka G4S ning emma-kumma patrulli kohalesaabumine on vaid minutite küsimus.

Küll aga saadi needsamad ähvardajad kätte nii mõnelgi meeleheitlikul katsel kala siiski kiiruga „ära võtta“. Kalakaitsjate suurepärane koostöö KKI ja politseiga päädis enamasti selliste trahvidega, mille summa ületas tihtipeale kurikaelte auto maksumuse.

Röövpüüdjailt konfiskeeritud saak. Foto: Erakogu

KUS TEGUTSEME? Tänaseks on kalakaitsjate vennaskonna arv kasvanud üle 300 ning hooajal panustatakse lõhejõgede kudevalvesse umbes 3500 tundi. Vabatahtlikud tegutsevad kõigis maakondades ning hoiavad nüüd lisaks sügisesele kudeajale veekogudel silma peal lausa aasta ringi. Tänavu on osa kalakaitse välijuhtidest nii-öelda hooajaväliselt toimetanud juba ligi 600 töötundi. See on viinud 12 menetluseni, lisaks mõned hoiatused ja leitud ebaseaduslikud püügivahendid.

Kalakaitse kõrval on vabatahtlikud aidanud politseid ka roolijoodikute tabamisel, abistanud liiklusõnnetusse sattunuid ning korra kinni pidanud ka narkojoobes noormehe, kes lõi juhuslikku möödujat rusikaga näkku.

TULE APPI! Eesti ühiskond on muutunud märksa seaduskuulekamaks, kuid pahategijaid, kes üritavad ebaseaduslike vahenditega kala püüda, jagub endiselt. Kui liitud vabatahtlikega, saad Eesti kalavarude heaks ära teha midagi käegakatsutavat ja antud panusest hinge hea tunde, mis püsib kaua. Lisaks muidugi põnevad tunnid ilusas looduses, hea seltskond ja uskumatud vaated kudevatest kaladest, mis ei jää alla maailma parimatele loodusdokkidele.

Röövpüüdjailt konfiskeeritud saak. Foto: Erakogu

Liitumisvormi leiad siit

Jälgi kalakaitsjate tegemisi Facebookis ja YouTube'is

„Röövpüüdjate tabamisel on teinud Keskkonnainspektsioon ja vabatahtlikud kalakaitsjad väga head tööd, müts maha nende ees! Häid kudekohti on ju vähe ning need on teada nii kaitsjatele kui ka röövpüüdjatele. Piisab, kui sügisel umbes kuu aja vältel nende juures igal ööl passida ja röövpüüdjad ei pääsegi löögile. Õnneks leidub harrastajaid, kes seda viitsivad.“

Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituudi direktor, Kalale! Looduses, aprill 2020.

„Vabatahtlikest on lõhejõgede kaitsmisel suur abi. Inspektoreid on vähe ja me ei jõua igale poole. Vabatahtlikud on jõgede ääres meie silmad ja kõrvad, kes jälgivad ja annavad kahtlastest olukordadest meile teada. Juba oma kohalolekuga mõjuvad nad heidutavalt ja hoiavad kindlasti nii mõnedki röövpüüdjad jõgedest eemal. Suured tänud kõigile vabatahtlikele!“

Aare Pai, Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor

Kalakaitsjate tegemisi kevadest sügiseni 2020. Väljavõtteid päevikust

23 märts. Vasalemma jõel peeti koos inspektoritega taas kinni kaks röövpüüdjat. Mehi ootab kopsakas panus riigieelarvesse.

4. aprill. Höbringi ojal ja Riguldi jõel otsustasid paar meest tegelda röövpüügiga. Saagi asemel ootas neid aga politseibussi kong, kus poetati ka väike pisar.

11. aprill. Mustojale jõudes avastasid vabatahtlikud vastaskaldal püüdja. Teavitati KKI-d, liiguti teisele poole kallast ja peeti väike seadust tutvustav vestlus. Püüdjal puudus ka harrastuspüügiluba.

Ka Seljal ootasid vastaskaldal röövpüüdjad juba ees. Ebaseaduslik tegevus filmiti üles, teavitati KKI-d ja suunduti teisele poole jõge. Ja üllatus missugune ‒ vanad sõbrad! Juba kolmas kord nende vennikestega kohtuda.

15. aprill. Inspektorid kontrollisid vabatahtlikult saadud vihjet Vägara lahel Saaremaal ja tabasid ilma igasuguse loata võrgumehe.

19. aprill. Mustoja. Vabatahtlikud märkasid keelatud kohas spinninguga askeldajat, kutsuti välja KKI.

15. august. Vabatahtlik kalakaitsja märkas märgistamata püügivahendit Vireksaare karjääris Pärnumaal. Enne inspektorite sündmuspaigale jõudmist ilmus välja ka püügivahendi omanik, kes läks paadiga sellele järele. Inspektorid tabasid mehe otse teolt.

23. august. Keila-Joa. Vabatahtlik kalakaitsja trehvas kokku kalamehega, kes oli tulnud valesse kohta ussi leotama. Aga kuna Keila jões on suudmest mereni igasugune kalapüük keelatud, sai sellest ka püüdjat teavitatud. Lõpp hea, kõik hea.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee