Maikuu kala: l 54 cm, L 58,5 cm, 2470grammi.Foto: Erakogu
Kalapüük
16. oktoober 2020, 17:00

Kuidas kulges tänavune jõeforellihooaeg?

Kes käib, see saab – kellele mitu üle kahekilose kala, kellele kamaluga pooleteistkiloseid.

Kes käib, see saab – kellele mitu üle kahekilose kala, kellele kamaluga pooleteistkiloseid.

Lõppenud hooajale vaatavad tagasi staažikad jõeforellikütid Hannes Hunt, Sven Martoja ja Tõnu Väät.

Aastad ei ole vennad

Hannes Hunt ehk kalale.ee kasutaja scuba

/---/ Sain 50 meetrit püüda, kui jõudsin kupujuurikate ja ka tärkavate kuppudega alani. Ülesvoolu laius täiesti lage mudase põhjaga ja ilma igasuguse varjepaigata veeala. Sinna viskasingi ‒ paar pööret ja kala otsas, piiiiik sööst, raputused, jälle sööstud. Ei, see pole kahjuks forell, sest ei rullimist ega midagi. Vahepeal tuli kollakat uime pinnale ‒ selge, haug. Hea, et 20 cm kollasest kevlarist trossi vahele panin. Pettumus, aga trall käis edasi, kala surus kogu aeg minust eemale ülesvoolu, sidurikärin oli pidev. Oleks kala korragi allavoolu tulnud, leidnuks ta sadu kinnimässimiskohti, aga minu õnneks ei teinud ta seda kuni lõppvaatuseni. Selleks ajaks aga oli ta juba väsinud ega suutnud ennast põhja suruda. Kuni lõpuni ei osanud ma tuvastada kala liiki isegi ridvatipu kauguselt, valgus oli selline. Lõpuks nägin ta ära ja tuli ennast väga rahulikuks sundida, kuni kala lubas ennast lõpuks käega haarata. Nii pikka väsitamist ja pidevat sidurikärinat polegi varem kogenud.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99