Laura Kiiroja Saksamaal üles kasvatatud huntidega. Foto: Erakogu
Rainer Kerge, ÕL 19. oktoober 2020 11:56
„Inimesehirm peab hundil olema, aga selle saavutab ka oluliselt väiksema küttimisega kui praegu Eestis. Lisaks oleks meie metsadesse vaja rohkem hunte,“ ütleb Laura Kiiroja.

„Inimesehirm peab hundil olema, aga selle saavutab ka oluliselt väiksema küttimisega kui praegu Eestis. Lisaks oleks meie metsadesse vaja rohkem hunte,“ ütleb Laura Kiiroja.

Kanadas elav ja Dalhousie ülikoolis doktorantuuris õppiv zoosemiootik Laura Kiiroja on uurinud loomaaedades huntide ja rebaste sotsialiseerimist inimesega. „Saksamaal Wildenburgi loomapargis kasvatasin kolleegidega 12-päevased hundikutsikad üles – alustasime lutipudeliga söötmisest.“

Palju Eestis praegu hunte elab?

Viimase seirearuande järgi oli 2019. aastal 25 hundipesakonda. See tähendab, et enne jahihooaega elab Eestis hunte umbes 250. Jahihooaja lõpus on neid sadakond vähem.

250 hunti – kas seda on Eestile palju või tohutult palju?

Siin on küsimus, et millisele Eestile? Kui me vaatame bioloogilisest perspektiivist, on meil hunte vähe – meie mets, meie loodus vajaks rohkem suurkiskjaid. Kui vaatame sotsiaalmajanduslikku kandevõimet ehk siis inimeste, eelkõige lambakasvatajate taluvust, mille järgi meil reguleeritakse huntide arvukust, on meil hunte piisavalt.

Suurkiskjate ohjamise ja kaitse plaan näeb aastail 2012–2021 Eesti territooriumil ette 15–25 hundipesakonda. Praegu nii ongi. Looduslikust kandevõimest rääkides kuluks meil aga ära rohkem suurkiskjaid.

Kommentaarid  (6)

inimvihkajate himustatud hundikarjade vohamine Eestis on juba läbitud etapp! 5. mai 2021 19:07
Fakt on see, et on juba nähtud suurte hundikarjade tegemisi Liivi sõja järel Ivan Julma korraldatud Eesti inimeste massilise hävitamise järel ja Rootsi-Poola sõdade tõttu siginenud hundikarjad vohasid, muutusid ka põdrad haruldasteks ja talupoegade, ning nende pereliikmete, eeskätt laste vastased huntide rünnakud muutusid tavalisteks, südapäevalgi ei saanud talupojad põldu künda, ennast hundiodaga relvastamata, sest hundikarjad ei peljanud enam isegi põldu kündvat täiskasvanud meest ja on kirjeldatud hundikarjade rünnakutest isegi Tallinna eeslinnadesse 17.saj. ja 18.saj. esimesel poolel!
õhtuleht propageerib inimestevaenlasi! 5. mai 2021 18:10
Inimestevihkaja paljastab oma olemust, tema ainus eesmärk on inimeste muutmine röövloomade saagiks!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS