Loomad

Hunditundja Laura Kiiroja: „Meie metsadesse oleks vaja rohkem hunte.“ (3)

Rainer Kerge, ÕL , 19. oktoober 2020, 11:56
Laura Kiiroja Saksamaal üles kasvatatud huntidega. Foto: Erakogu

„Inimesehirm peab hundil olema, aga selle saavutab ka oluliselt väiksema küttimisega kui praegu Eestis. Lisaks oleks meie metsadesse vaja rohkem hunte,“ ütleb Laura Kiiroja.

Kanadas elav ja Dalhousie ülikoolis doktorantuuris õppiv zoosemiootik Laura Kiiroja on uurinud loomaaedades huntide ja rebaste sotsialiseerimist inimesega. „Saksamaal Wildenburgi loomapargis kasvatasin kolleegidega 12-päevased hundikutsikad üles – alustasime lutipudeliga söötmisest.“

Palju Eestis praegu hunte elab?

Viimase seirearuande järgi oli 2019. aastal 25 hundipesakonda. See tähendab, et enne jahihooaega elab Eestis hunte umbes 250. Jahihooaja lõpus on neid sadakond vähem.

250 hunti – kas seda on Eestile palju või tohutult palju?

Siin on küsimus, et millisele Eestile? Kui me vaatame bioloogilisest perspektiivist, on meil hunte vähe – meie mets, meie loodus vajaks rohkem suurkiskjaid. Kui vaatame sotsiaalmajanduslikku kandevõimet ehk siis inimeste, eelkõige lambakasvatajate taluvust, mille järgi meil reguleeritakse huntide arvukust, on meil hunte piisavalt.

Suurkiskjate ohjamise ja kaitse plaan näeb aastail 2012–2021 Eesti territooriumil ette 15–25 hundipesakonda. Praegu nii ongi. Looduslikust kandevõimest rääkides kuluks meil aga ära rohkem suurkiskjaid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee