Mitmesugust

Euroopa looduskeskkonna raport: elurikkuse seisundi parandamine ei õnnestu 

Toimetas Margo Pajuste, 26. oktoober 2020, 10:48
Foto: Keskkonnaministeerium
Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Enviromental Agency) raport näitab, et mitte ühtegi Euroopa Liidu elurikkuse seisundi parandamise eesmärki ei ole suudetud täita.

Eesti looduse elurikkuse seisund on siiski Euroopa keskmisest parem.

Kõige lähemale on seatud eesmärgini jõutud loodusdirektiivi liikidega, kus 2020. aasta eesmärkidest on puudu vaid 2%, loodusdirektiivi elupaikade osas on eesmärk täitmata veel 12% ulatuses ja lindude osas 20%. 

Kõige suurem hulk soodsa seisundi saavutamise takistusi on seotud põllumajandusega, olulisteks põhjusteks on ka linnastumise ja puhkamisega seotud mõjud ning kolmas suurim mõjutaja on metsandus. Lisaks on oluline ka reostus, millest kõige suurem osa, ligi pool, pärineb põllumajandusest. Suur probleem kogu Euroopa vaates on ka illegaalne linnujaht.

Raportis antakse hinnang lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Linnudirektiivi aruanne näitab väikest halvenemist: võrreldes eelmise, 2013. aastal ilmunud aruandega, on 5% rohkem selliseid pesitsejate liike, kelle seisund on hea, samas 7% rohkem on neid, kelle seisund on kesine või halb.

Loodusdirektiivi elupaikade ja liikide olukord on pisut parem, elupaikadest 1% seisund on halvenenud ja 4% paranenud, liikidest on 4% rohkem heas ja 3%  rohkem kesises ja halvas seisundis.

Aruanne näitab selgelt Natura 2000 võrgustiku olulist rolli. Paranemist näitavad eeskätt need liigid ja elupaigad, millest jääb Natura 2000 aladele rohkem kui kolmveerand nende kogupindalast või populatsioonist. Elupaikadest on kõige halvemas seisundis pool-looduslikud rohumaad ja metsaelupaigad.

Eestis on elurikkuse tendentsid suures plaanis samad, mis Euroopas, kuigi meie elupaikade ja liikide seisund on Euroopa keskmisest parem. Ka meil on kõige halvemas seisus metsad, pärandniidud ja ka sood. Kõige sagedasemate põhjustena toob aruanne Eesti kohta välja eelkõige kuivenduse - nii põllumajandusliku kui metsanduskuivenduse, raied ning rohumaade majandamise lakkamise, aga ka koosluste liigilise koosseisu muutumise, põllumajandusreostuse ning veekogude muutumise.

Eesti kohta käivad andmed näitavad, et elupaikadest on soodsas seisundis 57%, ebapiisavas 37% ja halvas  seisundis 7%. Eestis elavatest liikidest on soodsas seisundis 56%, 27% on ebapiisav, halb 10% ja 7% liikide seisund on teadmata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee