Ööbime looduses III: kas valida tunnel- või kuppeltelk?

Lihtsa kuppeltelgi karkass koosneb kahest ristuvast vardast. Selle eeliseks on püstitamise lihtsus ja asjaolu, et telk püsib üleval ka ilma lisakinnitusteta/pingutusteta. Kuppeltelk on parim lahendus lihtsamaks mägimatkaks, kus pole karta ekstreemselt madalaid temperatuure.

Lihtsa tunneltelgi karkassi moodustavad kaks väikest kaart telgi kummaski otsas. Eeliseks suhteliselt kergem kaal võrreldes kuppeltelgiga − on ju vardad palju lühemad ja väiksem on ka telgisisene õhumaht, mida telkijatel on vaja oma kehaga soojendada. Suure puudusena ei saa seda tüüpi telki üles panna ilma otsapingutusteta. Oludes, kus sul pole võimalik otsanööre tugevalt kinni panna, see telk püsti ei püsi. Kuna tunneltelgid on madalad, pole seal sees ka nii mugav toimetada nagu kuppeltelgis.

Väga hea lahendus on topeltristuvate kaartega nn anatoomilised tunneltelgid, mis on näiteks tšehhi tipptootjate Hannah’ ja Husky valikus. Topeltristuvad kaared annavad karkassile hea tugevuse ja telgi enda kuju on väga tuulekindel. Telk püsib üleval ka ilma vaiadeta, lisaks on telk nn anatoomilise kujuga, õlgade osa on laiem ja kõrgem ning saab vabalt istuda, jalgade osa kitsam ja madalam. Telgi maht on väiksem kui kuppeltelgil, aga kasutusmugavus peaaegu sama.

Lisaks tuleks telgi valikul vaadata, kas sellel on sise- või väliskarkass. Sisekarkassi puhul püstitatakse telk nii, et sisetelk ja vardad pannakse üles ning selle peale kinnitatakse kate. Väliskarkassi puhul on varda tunnelid telgi kattes, telgi püstitamisel pannakse varrastega üles telgi kate ja selle sisse riputatakse sisetelk. Sisekarkassiga telgi eeliseks on, et selle sisemist osa saab sobiva ilmaga kasutada iseseisvalt ilma katteta. Väliskarkassipuhul saab aga telgi halva ilmaga panna üles nii, et sisetelk ei saa vihma. Soovi korral võib üles panna ka ainult katte.

Järgneb.