Läänemere sinikarbid muutuvad kiiresti väiksemaks

Analüüsides viimase 24 aasta andmeid näib selle peamine põhjus muutus toidu kvaliteedis. Meie muutuv kliima mõjutab seda tüüpi fütoplanktonit, mida sinikarbid söövad.

Läänemere sinimerekarbid on juba oma olemuselt väikesed, umbes inimese küüne pikkused. Uuringus avastasid aga teadlased, et sinikarbid kaaluvad nüüd umbes poole sellest, kui palju nad kaalusid 90ndatel. Pikkuse vahe varasemaga on vaid mõni millimeeter.

Rannakarbid moodustavad Läänemere suurima selgroota loomade biomassi, pakkudes toitu näiteks hahkadele ja kaladele. Kuna nad muutuvad väiksemaks, tähendab see vähem toitu neist toituvatele liikidele. Samuti filtreerivad sinimerekarbid aasta jooksul läbi kogu Läänemere vee, olles tähtsad tegijad vee puhastamisel osakestest ja aidates võidelda eutrofeerumise vastu. Viimane on üks suurimaid ohte Läänemerele. Kuna rannakarbi suurus väheneb, võib see mõjutada filtreerimiskiirust, kuigi seda selles konkreetses uuringus ei uuritud.

„Kuigi rannakarpide arvu suurenemine võib mingil määral kompenseerida väiksemat suurust, on tõenäoline, et olulised funktsioone nagu vee filtreerimine vähenevad, mille tulemuseks võib olla hägusem merevesi,“ ütleb Stockholmi ülikooli ökoloogia, keskkonna ja taimeteaduste osakonna dotsent Agnes Karlsson.

Rannakarpide väiksemaks muutumise põhjuseks on tõenäoliselt fütoplanktoni segu muutunud koostis, kus nüüd on suuremal hulgal maismaalt pärit tsüanobaktereid ja osakesi. Soojem vesi soosib sinivetikaid, põhjustades omakorda suviste õitsengute sagenemist. Uuring ei leidnud siiski, et temperatuuri tõusul oleks otsest rolli oleks rannakarbi suuruse vähenemises. See tähendab, et kliimamuutuste kaudsed mõjud võivad rannakarpide jaoks olla olulisemad.

Uuring põhineb nii rannakarpide kui ka fütoplanktoni aastatel 1993–2016.  kogutud proovidel.