Mitmesugust

Vabatahtlikud kalakaitsjad kudejõgedel: Virumaal adrenaliin laes, mujal esialgu vaiksem 

Margo Pajuste, 12. november 2020, 17:00
ÖÖS ON ASJU. Lääne-Viru kalakaitsjad koostöös politsei ja Keskkonnainspektsiooniga tabasid Mustojal ahingumehedFoto: Erakogu
Röövpüüdjate iha keelatud kalade järele ei näita raugemise märke. Ka tänavu takistavad vabatahtlikud kalakaitsjad jõgede ääres lõheliste ebaseaduslikku püüki kudeajal. 

Ülevaate 20. oktoobril käima läinud lõheliste kudekaitsehooajast annavad Eesti Kalastajate Seltsi Vabatahtliku Kalakaitse välijuhid.

VIRUMAA EI MAGA. Lääne-Virumaal algas hooaeg juba septembri algul, mil vabatahtlikud alustasid esimeste ringkäikudega jõgedel. „Eelmiste aastate „sõbrad“ on ka tänavu varakult platsis,“ nendib Kasmar Tunder. Ametinimetuselt on ta Kunda jõe välijuht, kuid katab koos Selja välijuhi Kristjan Tabuniga veel Mustoja, Purtse, Toolse ja teisigi Põhja-Eesti lõheliste kudejõgesid.

„Alles eile öösel kontrollisime koos politsei ja jälituskoertega Purtse jõel väidetavaid kalakaitsjaid,“ räägib Kasmar. „Saime signaali, et kahlamispükstega mehed jalutavad mööda kallast. Rääkisid, et nemad hoopis kaitsevad kalu. Püügivahendid jõudsid jõkke visata, kuid koer näitas koha kätte. Neid välja tragida meil öösel siiski ei õnnestunud.“

ÖÖS ON ASJU. Lääne-Viru kalakaitsjad koostöös politsei ja Keskkonnainspektsiooniga tabasid Mustojal ahingumehedFoto: Erakogu

Paar nädalat tagasi pidasid vabatahtlikud koostöös Keskkonnainspektsiooni (KKI) ja politseiga Mustojal kinni ahingumehed. Umbes samal ajal tabati Toolse jõe suudmesse võrke pannud röövpüüdja. Lisaks on Toolse jõest salavõrke välja võetud vähemalt viiel korral.

Signaalidele tuleb Virumaa vabatahtlikel reageerida pea iga päev, ent menetluseni jõuab neist vaid jäämäe veepealne osa. Röövpüüdjad panevad tihti välja valvurid ja kui need vabatahtlikke märkavad, on kiiruse küsimus, kas jõuavad pahategijad minema joosta või saavad kudekaitsjad enne jaole. „Me nimetame seda sekundiaknaks,“ ütleb Kasmar. „Vahel jääb meil röövpüüdja tabamisest sõna otseses mõttes üks hetk puudu. Sel aastalgi on seda juhtunud nii seitsmel-kaheksal korral.“

Eelmisel hooajal algatas KKI Lääne- ja Ida-Virumaa jõgedel toimunud röövpüügi kohta kümmekond menetlust, millest kaks olid kriminaalmenetlused. Juba enne hooaega on tänavu Virumaal algatatud 14 menetlust.

PIRITAL JA VASALEMMAL VALITSEB VEEL VAIKUS. „Meil on seni rahulik,“ ütleb Pirita välijuht Oliver Meindok. „Nägupidi juba tuttavad röövpüüdjad käivad jõe kaldal jalutamas ja vaatamas, mis toimub. Praegu on vesi kõrge ja kala pole näha, sellepärast on ka suhteliselt vaikne seis. Aga me oleme valmis ja kohal, iga päev.“

Vasalemma välijuht Taavi Heinsoo nendib, et ka sel jõel alustasid vabatahtlikud hooaega varakult. „Tegime endale jõe hästi selgeks, kaardistasime potentsiaalsed röövpüügikohad,“ räägib ta. „See, et meid on nii palju näha, mõjub heidutuse mõttes hästi. Teame kohalike tegemistest piisavalt ja on kuulda, et see osa neist, kes on harjunud kodu juures röövpüüki tegema, on päris pahane.“

Kui keeluajal pole siin veel suuremaid intsidente olnud, siis vahetult enne seda tabasid vabatahtlikud koostöös KKI ja teiste välijuhtidega ebaseaduslikud võrgumehed. See nõudis tervet ööd ootamist, aga tulemusena jäid röövpüüdjad vahele koos asitõenditega.

VÄÄNAS TOIMUB VALVE UUE HOOGA.„Eelmisel aastal oli Vääna jõgi ilma välijuhita ja ilmselt tehti seal hämaraid toimetusi täiesti segamatult,“ ütleb Vääna välijuht Rait Kikkamägi. „Sel aastal on aga valve peal iga päev. Valdav enamik Vääna vabatahtlikest on uued, ametis esimest hooaega, kuid kinnitan, et väga motiveeritud ja sihikindlad.“

Ka tulemusi on Vääna vabatahtlikel ette näidata. „Sel hooajal oleme eemaldanud püügilt kaks võrku ja ühe tiibmõrra,“ loetleb Rait. „Tegime hoiatuse pereemale, kes tuli lastega jalutama, kaasas spinning, mille vaikselt põõsasse peitis. Ühel vanahärral, kes keelatud püügivahenditega ja keelatud ajal teolt tabati, palusime uue püügikoha leida. Oma kohalolekuga oleme eemale peletanud ka „fotograafe“, kes soovivad kottpimedas, näiteks öösel kell üks, kala pildistada.“

EMBLEEM. Sellest märgist tunned vabatahtlikku kalakaitsjat.Foto: Margo Pajuste

KEILA-JOA PÜSTITAS UUTE LIITUJATE REKORDI. „Hooaeg on alanud väga kiirelt,“ ütleb Keila jõe välijuht Janek Harik. „Käin ise väljas iga päev ja tihti ööselgi. Seni on kõik kulgenud plaanipäraselt, võib algusega rahul olla. Tööd jätkub ja anname endast sada protsenti, et kala saaks rahulikult ära kudeda. Meil on tänavu abiks ka politsei koos koertega, koostöös nendega oleme nii mõnegi pahalase juba kätte saanud.“ Janek räägib, et kuna meedia on kudekaitset laialt kajastanud ja vabatahtlikud ise oma tegemisi sotsiaalmeedia kanalites jaganud, siis on lühikese ajaga liitunud rekordarv uusi huvilisi.

Keila-Joal on vabatahtlikud hooaja algusest alates koostöös politsei ja KKI-ga tabanud juba neli röövpüüdjat. „Kahel neist olid kaladki kotis,“ selgitab Janek. „Peale oli sätitud seeni, et jätta muljet, nagu oleksid nad süütud seenelised.“

PÄRLIJÕEL JA SAAREMAAL TEEVAD MURET KOHALIKUD. Pärlijõe välijuht Alar Venne kinnitab, et peamine mure on ka nende kandis kohalikud, kelle maa piirneb jõega. „Vahel on tunne, et enne ei jäeta, kui jõest viimnegi kala kätte saadud,“ nendib ta.

Saaremaal läks vabatahtlik kudevalve suurema hooga lahti alles eelmisel aastal. „Meie kudejõgedele erilist röövpüüdjate tungi õnneks ei ole,“ nendib Saaremaa välijuht, kes kohalikke eripärasid arvestades soovib jääda anonüümseks. „Kuulda on, et ojade kallastel elavad kohalikud vahel võtavad mõne kala ära, aga meile pole nad veel vahele jäänud. Me oleme ikka 24/7 valves, aga teeme pigem heidutavaid reide erinevatesse kohtadesse ja erineval ajal.“

Tule kalavalvuriks!

Liitu siin: http://www.kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/

Jälgi meie tegemisi
https://www.facebook.com/groups/vabatahtlikkalakaitse
https://www.youtube.com/channel/UCFZA3846QIgvIGAsb4pscyg

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee