Mitmesugust

Kas teadsid... Kui vana on Maa? 

Margo Pajuste, 14. november 2020, 07:00
AASIA KOSMOSEST. Maailma kõige tihedama rahvastikuga maailmajagu on nime saanud akadikeelsest sõnast assu, mis tähendas päikesetõusu või hommikut.  Foto: Shutterstock
Aga millistest ainetest meie planeet koosneb?

Maa pöörlemine aeglustub tasapisi. See toimub peaaegu märkamatult, vaid umbes 17 millisekundit saja aasta kohta. Kulub 140 miljonit aastat, enne kui päeva pikkus on kasvanud 25 tunnini.

Maa on ainus planeet meie päikesesüsteemis, mis pole nime saanud mõne antiikjumala järgi.

Maa on päikesesüsteemi kõige tihedam planeet. Tihedus varieerub vastavalt planeedi osale, näiteks on metallist südamik koorest tihedam. Maa keskmine tihedus on umbes 5,52 grammi kuupsentimeetri kohta.

Maa koosneb enamasti rauast, hapnikust ja ränist. Kui saaksite Maa eraldada materjalihunnikuteks, oleks tulemuseks 32,1% rauda, 30,1% hapnikku, 15,1% räni ja 13,9% magneesiumi. Muidugi on suurem osa sellest rauast tegelikult Maa tuumas, mis sisaldab 88% rauda. 47% maakoorest koosneb aga hapnikust.

Maa telg on umbes 66 kraadi kaldu.

Teadlased on arvutanud välja Maa vanuse, analüüsides nii planeedi vanimaid kivimeid kui ka meteoriite, mis on Maal avastatud (meteoriidid ja Maa tekkisid samal ajal, koos päikesesüsteemi moodustumisega). Nende järeldusel on Maa umbes 4,54 miljardit aastat vana.

Maailma suurim maavärin leidis aset Tšiilis 22. mail 1960 magnituudiga 9,5. Hukkus umbes 6000 inimest.

Vaid 3% maakera veest on mage, ülejäänud 97% soolane. Ülejäänud 3%-st on üle 2% külmunud jäälaamades ja liustikes. Järvedes, jõgedes ja maa-alustes veekogudes leidub vähem kui 1% Maa veest.

Ookeani põhja sügavaim punkt on 10 916 meetrit allpool merepinda asuv Mariaani süvik. Maa madalaim punkt, mida ookean ei kata, on 2555 meetrit merepinnast madalamal, kuid asub Antarktikas ja selle kohal on väga paks jääkiht.

Arvatakse, et Maa mandrid põrkasid kokku, liitusid hiidmandriteks ja lagunesid taas Maa 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo jooksul mitu korda. Viimane hiidmanner oli Pangaea, mis hakkas lagunema umbes 200 miljonit aastat tagasi. Sellest sai lõpuks mandrite praegune konfiguratsioon.

Aasia manner katab 30% kogu Maa pindalast, kuid siin elab 60% kogu maailma elanikkonnast.

Igal talvel kukub taevast alla umbes 1 septiljon (1 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 või triljon triljonit) lumekristalli.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee