Miks meie meri ei taha enam jäätuda?

„Soojade talvede hulk ei ole kasvanud, kuid ekstreemselt külmi talvi pole viimasel ajal olnud nii palju kui varem. Kahanenud on aastate hulk, mil Läänemere jääga kaetus on maksimaalne,“ ütleb Piia Post, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent. „Kõige positiivsema stsenaariumi järgi on umbes 2040. aastaks põhjapoolkeral jääkatet poole vähem kui 60 aastat tagasi.“

Eelmisel talvel Läänemerele jääd ei tulnudki. Kas see oli pigem reeglit kinnitav erand või ikkagi märk sellest, et maailm pole enam endine?

Läänemere jääga kaetust on kaardistatud aastast 1719 ja eelmine talv oli kogu selle aegrea kõige väiksema jääkattega talv üldse. Üldine jaotus on muidu selline, et kümne aasta sisse satub väga soojasid talvesid kolm-neli, keskmisi neli-viis ja paar tükki on siis keskmisest mõnevõrra külmemad.

Kui vaadata näiteks viimase 50 aasta talvesid, siis mida teie kui spetsialisti silm ütleb? Kas pigem liigub aegrida jäävabade talvede poole või on praegused soojavõitu talved juhuslik ja mööduv anomaalia?

Talvede üldine tase on ikka natuke alla läinud, aga ma ütleksin pigem teisipidi − soojade talvede hulk ei ole kasvanud, kuid ekstreemselt külmi talvi pole viimasel ajal olnud nii palju kui varem. Kahanenud on aastate hulk, mil Läänemere jääga kaetus on maksimaalne.

Seda hirmu siis veel pole, et nähtavas lähitulevikus hakkabki Läänemeri olema talviti pigem jäävaba?

Läänemerel on teatud alad, mis on peaaegu igal aastal jääga kaetud. Eesti läänerannik on üks niisugustest paikadest, kus vähemalt mingil ajal talve jooksul on jää peal ja ma arvan, et ka viimane talv ei olnud päris selline, et üldse kuskil jääd polnud.

Jääkatte püsimine sõltub aga õhutemperatuurist, mis omakorda sõltub väga tugevalt vee temperatuurist. Tänavuse aasta kohta teame kahjuks, et nii õhu- kui ka veetemperatuur on anomaalselt kõrged.

Mõnel aastal võiks juba praegu olla Botnia lahe põhjaosas natuke jääd, aga tänavu kindlasti veel ei ole. Tänavu ei ole veel mitte kuskil jääd.