Talvise kirptirgupüügi meistriklass I osa | Mõnus kalapüük algab õigest riietusest

Ei ole paremat talvist tegevust kui pakaselise päikesepaistelise ilmaga veekogu jääl aega veeta ja unustamatu kalasaak püüda.

Mis teeb talvepüügi nauditavaks? Kõik on väga lihtne! Eks ikka õigesti valitud varustus ja ilus kalasaak. Järgnev lugu põhineb mu enda kogemustel, kõik on ise läbi proovitud.

Selles osas on juttu riiete valimisest, sest olen täheldanud, et kui minna esimest korda jääle kellegagi, kes pole sooje ja mugavaid riideid soetanud, jääb tema talvepüük väga üürikeseks ning ta soovib pärast mõnda tundi juba koju minna, kuna käed-jalad külmetavad. Kindlasti ei sobi talvepüügiks tavalised talve-, mäesuusa- või lumelauariided ning tavalised talvesaapad, kuigi alati proovitakse väita, et need on kõige soojemad. Need on kahtlemata head, aga mõeldud teiseks otstarbeks.

Järgnevad tooted olen välja toonud, sest kasutan neid ise ja need pole mind veel alt vedanud.

TERMOPESU – ÜKS TÄHTSAMAID KOMPONENTE. Jääl liikumiseks on mõistlik riietuda kihiliselt. Termopesu ülesanne on viia niiskus aktiivsel liikumisel kehast eemale. Soovitan soetada kaks paari termopesu, üks paar õhemat ja teine paksemat. Kaks paari pesu annavad võimaluse lisada või eemaldada erinevaid kihte juhul, kui ilmaolud muutuvad. Termopesu peaks olema kindlasti niiskust juhtivast materjalist, et pesu ei muutuks liiga märjaks, kui kõndimist on palju. Märg pesu on kindlasti üks peamisi põhjusi, miks talvel külm hakkab, eriti kui väljas on lõikav tuul. Kuna termopesu pakuvad paljud kalastus-, spordi-, matka- ja töörõivaste poed, saab iga kalamees ise valiku teha.

TALVEKOSTÜÜM: PASSIIVNE VÕI AKTIIVNE? Poodides on saada väga erinevaid talvekostüüme-kombesid ja erinevas hinnaklassis. Enne ostmist tuleks kindlasti konsulteerida müüjaga (kui endal kogemust pole) ja seletada talle, mida soovid. Esmalt tuleks endalt küsida, kui palju on võimalik investeerida? Oma kogemusest ütlen, et soetatava talvekostüümi hind võiks jääda 280−400 euro kanti.

Tavaliselt teevad kostüümi kalliks veekindlus, hingavus, soojustus, materjal ja disain. Need on põhilised näitajad, mille järgi valida. Samuti olen viimasel ajal hakanud jälgima talvekombe kapuutsi, mis võiks minu arvates olla selline, mille alla mahub ka müts, kuna tugeva tuulega on kapuuts asendamatu kaaslane.

Kindlasti tuleb enne ostmist endale selgeks teha, kas kalapüük tuleb passiivne või aktiivne. Passiivse püügi jaoks võiks olla paksem talvekostüüm, aktiivseks püügiks siis vastupidiselt õhem. Kuid need arusaamad tekivad kalapüüdjal alles siis, kui on juba mõni hooaeg jääpüüki harrastatud. Alustajale sobiks kindlasti paksem talvekostüüm.

Talvekostüüme on nii kaheosalisi (püksid ja jope) kui ka üheosalisi (kombinesoon ehk kombe). Samuti on paljud talvekostüümid ujuvad ehk toimivad kalamehe läbi jää vajudes päästevestina. Kindlasti peaks nii alustav kui ka kogenum kalapüüdja arvestama nende valikutega ja proovima poes selga erinevaid versioone, et veenduda, milline sobib talle kõige paremini.

Oma kogemusest võin öelda, et mulle meeldivad pigem kaheosalised talvekostüümid, nii ujuvad kui ka mitteujuvad. Miks? Kaheosaline kindlasti sellepärast, et autos sõites ei hakkaks palav ja nahk püsiks kuiv. Nii on võimalik jope maha võtta. Võimalusel soovitan sõita autos kas termopesus või termopesule pandud vahetusriietega ja talvekostüüm panna selga alles veekogu äärde jõudes. Vahetusriided võiksid autos alati kaasas olla, sest kunagi ei tea, mis võib talvejääl juhtuda. Kuivana on koju sõita alati mugavam ja soojem.

Ujuvatest kostüümidest, mida poes leidub ja mida saab ka selga proovida, tasub tähelepanu pöörata kaubamärkidele Seafox, Sundridge ja Westin. Nende valikus ei pea pettuma, kui soovid endale soetada kvaliteetse ujuva talvekostüümi.

HOIAME JALAD SOOJAS. Üks peamisi põhjusi, miks talvel võib veel väga külm hakata, tuleneb valedest jalatsitest. Jalad peavad olema alati soojas. Üldjuhul, kui külm on juba jalgadesse läinud, on üsna keeruline neid uuesti soojaks saada. Parim rohi selle vastu on kindlasti liikumine nii kaua, kuni jalad uuesti soojaks saavad, aga kui saabas ei pea sooja, pole kõndimisest palju kasu. Et seda ei juhtuks, tuleb soetada korralikud talvesaapad.

Mina pooldan pigem sooja talvekummikut kui riidest või nahast talvesaabast või pooleldi kummik, pooleldi riidest saabast. Tavaliselt saab talvekummikuid eristada kõrge miinuskraadi märgi järgi pakendil. Tuleks valida saapad märgistusega alates −40 kraadist. Miks talvekummikud? Üldjuhul talvel veekogujääl viibides, eriti kui on palju lund sadanud ja temperatuurid kõiguvad, tekib jää ja lume vahele sulavesi. Kui lund üldse pole, siis tekib eriti kevade poole jääle veekiht. Sellisel juhul olen talvekummikute usku, kuna jalg jääb alati kuivaks. Samuti saab talvekummikuid kasutada väga edukalt kevadisel siirdekala õngitsemisel, kui vesi on veel külm ja hommikuti miinuskraadid.

Talvekummikud, mida ma tavaliselt kasutan, on valmistatud vahutaolisest EVA-plastmaterjalist. See teeb need kergeks, mugavaks ja vastupidavaks külmakraadidele, ka ei muutu saabas külmaga jäigaks. Samuti on saapa tald paks ja nii on külmal raske saapasse tungida. Saabastest saab eemaldada sisemise viltvoodri, mis kuivab kiiresti, või vajadusel osta tagavaravoodri. Nii et väga praktilised ja mugavad jalatsid.

Talvekummiku või muu talvesaapa valikul peab silmas pidama, et pole hea valida täpselt parajad saapad, vaid need võiksid olla natukene suuremad, et jalg mahuks ka sokiga sisse. Kõige lihtsam on talvekummiku või saapa ostmisel võtta kaasa oma talvesokid või osta samast poest kvaliteetsed sokid ja proovida neid koos saapaga jalga.

TALVEMÜTS, SALL JA KINDAD. Talvemüts on kindlasti talveriietuse väga oluline komponent. Mingit erilist reeglit selle valikul pole, kuid müts peaks olema suhteliselt paks, kindlasti mitte kootud ja ilma voodrita. Olen proovinud erinevaid mütse ja isegi paksude õmblustega mütsidest, kus vooder on lahja, puhub tugev tuul läbi. Tavaliselt on mind sellises olukorras päästnud talikostüümi kapuuts, kuid järgmine kord jääle minnes peaks mütsi kindlasti välja vahetama ja leidma endale selle õige.

Salle ma ei kasuta, sest need on ebamugavad ja segavad. Müüakse ka erinevaid müts-maske – kui nägu külmetab, saab maski näo ette tõmmata. Mina pole neid kasutanud, kuna pakasega väljahingatav õhk muudab maski niiskeks ja nägu hakkab rohkem külmetama. Paremaks alternatiiviks pean torusalle, mida saab näo ja kurgu kaitseks ette tõmmata.

Kindad on isikliku eelistuse küsimus ja neid tuleb osta mitu paari, enne kui leiad endale need õiged. Siin peab arvestama, kuidas toimub sinu püük −: kas kindad on käes kogu püügi ajal või eemaldad need siis, kui pead sööta konksu otsa panema või kala konksu otsast ära võtma? Või kasutad kindaid ainult siis, kui paljastel kätel hakkab külm?

Kõige universaalsemad kindad on minu arvates sõrmikud-labakud, kus laba eemaldamisega saab sõrmed paljaks võtta. Teed oma toimetused ära ja paned sõrmed laba sisse tagasi. Või siis kasutad sõrmkindaid (viimased on kindlasti minu lemmikud). Kuid üks on kindel: jääle minnes, olgu see esimene või mitmes kord, võta alati kaasa kaks paari kindaid. Las need ühed olla tagavaraks, kui üks paar saab niiskeks või kaob ära.

Jääme ootama esimesi külmakraade ja kohtume juba järgmises ajakirjanumbris, kus tuleb juttu talvise kalapüügivarustuse valikust.

JÄTA MEELDE. Mõned märksõnad talvepüügi riiete soetamiseks.

Termopesu (hingav õhuke ja hingav paksem termopesu).

Talvekostüüm (ära kiirusta ostuga, proovi erinevaid, proovi selga koos termopesuga).

Talvesaapad (proovi jalga koos sokiga, mida kasutad ka jääle minnes).

Talvemüts, sall ja kindad (ära unusta maha ja leia endale need õiged).

Ära osta kõige odavamaid rõivaid! Kogemus näitab, et hea hind tuleb enamasti kvaliteedi arvelt.

Jääl liigu ettevaatlikult

Kindlasti tuleb enne jääle minemist tutvuda veekoguga, kuhu soovid minna, et veenduda jää olemasolus ja tugevuses. Kui oled algaja või ei tunne veekogu, siis oleks hea, kui liiguksid jääl koos kaaslasega või vähemalt võiks läheduses viibida ka teisi kalamehi.