KITSASÕRALINE VÄHK (VASAKUL) JA JÕEVÄHK (PAREMAL). Kitsasõralisele vähile on iseloomulikud pikad ja kitsad sõrad ning krobeline pearindmik, värvus ei ole määrav.Foto: Margo Hurt
Vee all
17. november 2020, 06:00

Teatame leitud võõrvähiliikidest!

Võõrvähiliigid avaldavad negatiivset mõju meie jõevähile ja teistele Euroopa põlistele vähkidele eelkõige vähikatku levitades.

Eestis on 2020. aasta seisuga teada eelkõige kolme Ameerika päritolu võõrvähi esinemine.

Need on signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Enamasti on Ameerika vähid katku suhtes immuunsed, aga nakatavad sellesse meie jõevähid, kes haigusse tavaliselt kiiresti surevad. Veel on võõrvähid jõevähist agressiivsemad, vastupidavamad ebasoodsatele keskkonnatingimustele ja viljakamad.

VÕÕRLIIKIDE PIDAMINE JA LEVITAMINE ON RANGELT KEELATUD. Täpsemalt keelab võõrvähiliikidega mis iganes tegevuse ja toimingud Euroopa Liidu määrus nr 1143/2014. Selle kohaselt ei või neid kasvatada, aretada, transportida, nendega turul kaubelda ega looduskeskkonda viia. Samuti on see looduskaitseseaduse rikkumine (LKS § 57 lg 10) ning selle eest on võimalik füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühiku (1200 eurot) või arestiga. Juriidilist isikut võib oodata kuni 32 000-eurone rahatrahv.

  • Võõrvähiliikide loodusesse leviku ärahoidmine peaks olema meie kõigi südameasi.
  • Kui tabate kalapüügi käigus mõne võõrvähiliigi, teavitage sellest kohe Keskkonnaameti piirkondlikku vee-elustiku spetsialisti, kelle kontaktid leiab Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/kontakt.
  • Kui teate mõnd era- või avalikku veekogu, kus keegi peab pahatahtlikult või endale teadmata mõnd võõrvähiliiki, teavitage sellest kohe samuti Keskkonnaametit.

Riik saab võõrliikide kõrvaldamiseks eraveekogudest kasutada ka sunnimeetmeid, sundides omanikku võtma kasutusele vastavaid meetmeid võõrliigi tõkestamiseks ja hävitamiseks. Täna aga oleme seisukohal, et kui maaomanik on ise huvitatud ja koostöövalmis, siis sunnimeetmeid ei rakendata ning hävitamisega seotud kulusid omanikult sisse ei nõuta. Näiteks kogu elustiku veekogust tõrjumise korral aitame kodumaiste liikide taastamisel kaasa nii palju kui võimalik.

Võõrliikide tõrjumisega tuleb aktiivselt tegelda. Vajalike juhiste saamiseks saab veekogu omanik pöörduda Keskkonnaameti poole.

KUIDAS VÕÕRLIIKE JÕEVÄHIST ERISTADA? Kogemuste puudumisel võib võõrliikide eristamine jõevähist osutuda üsna raskeks, eriti kui puudub võimalus kahte liiki kõrvutada. Ainult värvuse järgi liigi määramine õiget tulemust ei anna. Üksikud teistest erineva värvusega (näiteks helesinine) isendid jõevähkide seas on tihti sama liigi esindajad. Tähelepanu tuleb pöörata liigile iseäralike ja välisel vaatlusel tuntavatele tunnustele, mis on järgnevalt välja toodud Eestis esinevate vähiliikide ja naaberriikides leviva kitsasõralise vähi kohta.