Juhtkiri | Õhus on harrastuslikku kalapüüki

Kodumaised ettevõtjad on hakanud mõistma, et harrastaja on meelsasti nõus raha kulutama, et kvaliteetaeg hobi seltsis kulgeks võimalikult mõnusalt ja meeldejäävalt. Kalamees ostab meelsasti kodumaise landimeistri toodangut ja läheb püüdma kohaliku kalastusgiidiga, sest võib neile kindel olla.

Mõni kuu tagasi unistasin nendelsamadel veergudel, kuidas ükskord võiks meiegi paremate kalavete ääres olla majutuskohti, kalastuspoode ja söögikohti nõnda, nagu praegu näiteks Norra lõhejõgedel. Mainitud Norras, aga ka Soomes, Rootsis ja mujal on valitsuse tasemelgi mõistetud, et kalaturism on tõsiseltvõetav majandusharu, mis loob töökohti ja toob riigile maksudena raha sisse. Nii on mõtet püügikalu taasasustada ja luua püügikohtades kalameestele meelepärast infrastruktuuri.

Meie ajakirja eelmises numbris tõestasime teadlaste uuringutele toetudes ära, kuidas harrastuskalastus toob riigile märksa rohkem raha sisse kui kutseline kalapüük. Lisaks muidugi hindamatu lõõgastav efekt, mis tõstab inimeste töövõimet. Kas pole argumendid?

Ettevõtlus liigub, nagu alati, avalikust sektorist paar sammu ees. Nüüd võiks riik kiirelt järgi võtta.