Kalakoht

Peipsi kutselised kalurid saavad järgmisel aastal püüda rohkem latikat, vähem koha ja ahvenat 

Toimetas Margo Pajuste, 23. november 2020 11:24
Ahvenasaak.Foto: Delo/Pixabay
Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta piiriveekogude püügivõimalused.

„Mõlema riigi teadlaste  hinnangul  väheneb järgmiseks aastaks kalavaru enamike töönduskalade puhul. Järve tähtsaima töönduskala ehk koha puhul jõuab uus arvestatav põlvkond püügiks sobivasse suurusesse alles kolme aasta pärast, ahven aga kahe aasta pärast. Seni peab peaasjalikult hakkama saama praegu püügisuuruses olevate kaladega,“ rääkis Eesti delegatsiooni juhtinud asekantsler Marku Lamp. Ta lisas, et selle tõttu otsustati nende liikide püügimahtusid vähendada.

Eesti ja Vene kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedest püüda koha 520 tonni ja ahvenat 490 tonni riigi kohta. See on koha puhul 400 ja ahvena puhul 690 tonni vähem kui 2020. aastal. „Tuleb tunnistada, et 2020. aasta kvoodid olid ka päris suured, kui arvestada viimase aastakümne keskmisi,“ ütles Marku Lamp.

Vähendatakse ka rääbise väljapüüki, tolle kvoodiks saab olema järgmisel aastal 80 tonni, mis on 90 tonni võrra väiksem kui eelneval aastal. Teadlaste hinnangul on jätkuvalt heas seisundis aga latika varu, mida on lubatud püüda järgmisel aastal 1165 tonni ehk 180 tonni võrra rohkem kui eelneval aastal.

Kohavaru halva seisundi tõttu lepiti kokku, et koha alammõõtu järgmisel aastal mutnikupüügi ajaks ei alandata. Lisaks viivad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris läbi täiendavad teadusuuringud, et leida optimaalne silmasuurus mutnikupüügile viimaks kohavaru kahjustused miinimumini. 

Keskkonnaministeeerium

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee