Kalapüük

Talvise kirbupüügi meistriklass II: õige püügivarustus toob edu kalavetel 

Konstantin Voznjuk, 17. detsember 2020 06:00
Sel hooajal saab kindlasti veel jääle. Foto: Igor Nael
Varustuse valik kalastuspoes võib pea ringi käima panna, kui pole piisavalt kogemusi.

Head nõu alustavale talipüüdjale, kes soovib soetada sobiliku ja taskukohase varustuse, et kalavetel ägedaid emotsioone saada.

Autor püüab. Foto: Erakogu

MILLEST ALUSTADA? JÄÄPUUR. Ilma puurita on talvel suhteliselt keeruline kalastada. Kauplusse astudes vaatab meile riiulilt vastu oma viis erinevat jääpuuri, igaüks eri kujuga ja erinevast hinnaklassis. Kui mina alustasin, siis sellist valikut küll ei olnud ja pidi leppima sellega, mis kätte juhtus. Tavaliselt sai augu jää sisse kas naabrimehelt laenatud puuri, kodust kaasavõetud kirve või tuuraga või pidi hoopis kasutama kellegi teise puuritud auku, mis pikapeale viskas ikka kopsu üle maksa. Esimeseks jääpuuriks sai soetatud Barnauli puur, mis oli odavaim tollal saadaolevaist.

Üldiselt pole ma väga aru saanud, kui suur vahe on kallil ja odaval puuril, kuigi olen proovinud päris paljusid. Kindlasti on kallimad jääpuurid mingis mõttes paremad ehk oleneb, mida sa otsid. Mõningatel saab reguleerida käepideme kõrgust, juhul kui fikseeritud käepidemega puur jääb kõrgeks või madalaks, võib-olla peab mõnel värv kauem vastu või on käepide parema kvaliteediga, kuid nende puuride hind on kõrgem ja uute puuriterade maksumus päris krõbe.

Olen täheldanud, et tänapäeva odavad jääpuurid on jõudnud kallitele järele ja võib-olla isegi mööda läinud. Puuride vahest saab aru alles siis, kui jää on üle 40 cm paks ja puurida tuleb püügi ajal väikeste puhkepausidega. Kindlasti oleneb palju jää struktuurist ‒ kas jää on pehme või kõva ‒, kuid see on juba omaette teooria. Väga keeruliseks pole valikul mõtet minna ‒ võtta tuleks see, mis on taskukohane.

TONAR. Vene klassika.

Jääpuuriga puuritava ava diameeter jääb tavaliselt vahemikku 80‒180 mm. Soovitan soojalt valida alustuseks 110 või 130 mm diameetriga puur, mis on universaalne ja katab kõik püügivajadused.

Jääl liikudes, sellelt maha tulles või peale minnes tasub puuri terad alati katta spetsiaalse kaitsega. Need antakse jääpuuri ostes kaasa ja juhul, kui olete need kaotanud, saab poest uued soetada.

Soodsamatest puuridest tasub kindlasti vaadata Venemaa tootja Tonar mudeleid. Kõiki nende tooteid meie poodidest ei leia, mis teeb veidi kurvaks, kuid bestseller on kindlasti Tonar LR-130.

Kallimatest tasub uurida Mora või Rapala toodangut.

AKUDRELL PUURIGA. Eriti paksu jää korral on sellisest komplektist palju abi.

Kui te üldse ei soovi nahka märjaks saada või on raha üle, saab endale soetada ka akutrelli otsa käiva jääpuuri. Selleks oleks hea omada akutrelli, mis on ilma harjadeta ja suurema akumahtuvusega. Samuti oleks vaja jääpuuri spiraali ning juhul, kui akutrellil pole käepidet, siis ka adapterit jääpuurile.

Soovi korral saab soetada endale ka akutrelli otsa käiva jääpuuri.

RIDVAD. Talveritvade valik poodides on meeletu, kuid milline neist sobiks minule? Taliridvad on tavaliselt kerged, varustatud rulliga ja 20‒30 cm pikad. Siinkohal võiks otsustada kas balalaika tüüpi sibula/ümara kujuga või lihtsalt taliõnge tüüpi ridva kasuks. Soovitaksin alguses lihtsat taliõnge, kuna sellega on tamiili sisse kerimine lihtsam ning seda saab paremini kasutada ka talipõhjaõnge-püügiks.

TALIRIDVAD. Kõige tavalisemad ja kõige lihtsamini käsitsetavad.

Balalaika tüüpi taliõng sobib paremini edasijõudnud püüdjale, kuna sellega nõuab tamiili sisse kerimine kogemust. Ritv peaks olema hea kvaliteediga ja varustatud hea pooliga. Samuti saab ostes valida erineva painduvusega fiiber- või plastotsa vahel, mis teeb haakimise sujuvamaks ja mille tagajärjel on tamiili purunemisi võib-olla vähem. Kindlasti võiks ridva enne ostu pakendist välja võtta ja proovida pooli kerida, sest vahetevahel kipuvad masstoodangu ritvade poolid kinni kiiluma ja tamiili sisse kerimine on vaevaline. Kuid seda probleemi on võimalik lahendada ‒ lihvida peene liivapaberiga ära pooli ääred ja sisemus, kuhu pool sisse käib.

BALALAIKA. Klassikaline talipüügikomplekt.

Alustuseks piisab, kui osta endale 2‒4 taliõnge, näiteks 2 tavalist ja 2 balalaikat. Nendega katad kirbutamise ja talitonka püügil kõik vajadused ära.

KUIDAS NÄHA TALVEÕNGEL KALAVÕTTU? Selleks tuleb soetada oma taliõngele nooguti. Nooguteid on erinevast materjalist: pehmest plastist (näiteks lavsaan), vedrust, peenest metall-liistust jne. Soovitan lavsaanist nooguteid, kuna kasutan ka ise põhiliselt neid. Muust materjalist pole minu arsenalis pärast proovimist kasutust leidnud.

Nooguti tuleks valida ridvale selle järgi, millist kala soovitakse püüda, kuid paljud noogutid on ka universaalsed ning nendega saab püüda nii lepis- kui ka röövkala (ahvenat).

LAVSAANIST NOOGUTI. Põhiliselt kasutan lavsaannooguteid, mis on samas hinnaklassis nagu eelmised, kuid probleeme on nendega palju vähem. Külma ega roostet need ei karda. Ainuke asi, mis võib juhtuda, on murdekoht. Kui viskad taliritva liiga agaralt vastu jääd, võib nooguti kannatada.

Saadaval on ka teleskoopilised noogutid, st nende paine raadius muutub sõltuvalt väljatõmmatavast pikkusest. See annab võimaluse reguleerida nooguti jäikust vastavalt veekogu sügavusele ja kirptirgu raskusele. Soovitan kasutada just selliseid nooguteid.

Nooguti õige jäikuse valikul peaks jälgima, et kui kirptirk (vn mormõška, eesti keeles tihti ka mõss või mormõss) nooguti külge panna, siis võiks nooguti paine moodustada 45 kraadi. Poes noogutit ostes oleks hea panna püügiks kasutatav kirptirk konksupidi nooguti avast läbi ja vaadata, kas nooguti sobib kirptirgu raskusega.

METALL-LIISTUST NOOGUTID. Need kipuvad samuti roostetama ja lõpuks ära murduma. Metall-liistust noogutitel võib tekkida murdekoht ja seda on keeruline uuesti sirgeks saada.

Kuna noogutid ei maksa palju, tasub leida endale nii pikkuselt kui ka jäikuselt kõige sobivamad. Kindlasti tuleb proovida, kas ostetav nooguti mahub taliridva pitsi otsa. Nooguti kinnitatav osa peab olema ridva pitsiga tasa. Kui seda ei ole võimalik saavutada ehk nooguti kinnituse osa on liiga suure avaga ja ridva pits ulatub noogutist liiga kaugele välja, võib pitsi natuke lõigata või panna kinnitusele alla rüüs.

VEDRUNOOGUTID. Need kipuvad talvel külmaga jäätuma. Kui kerid tamiili, siis võib kinnikülmunud tamiil ka puruneda. Samuti roostetavad need pikapeale läbi ja murduvad.

MILLISE TAMIILIGA PÜÜDA? Tamiilide valik on kalastuspoodides metsik. Isegi müüjad ei oska sageli eriti öelda, mida nad müüvad ja milliste omadustega need tamiilid täpselt on.

Talvepüügi tamiili omadused on järgmised:

  • venib hästi, et tamiil suudaks leevendada kiireid kalasööste.
  • peab hästi sõlme, et tamiil kirptirgu juures tähtsal hetkel ei puruneks.
  • ei lähe kergesti sassi.
  • ei kaota oma tugevust, kui hõõrdub vastu jääaugu serva või jääl olevaid takistusi.
  • on vees võimalikult vähe näha.

Üldjuhul on talvetamiili pakendil kirjas Winter või ICE, kuid mitte alati. Alustajal kirbutajal võiks tamiili läbimõõt jääda 0,12‒0,16 mm vahele, peenemaga nõuab kala väljatoomine rohkem oskusi ja pingutusi. Kui on püütud enam kui mõni hooaeg ja talvepüügil käiakse sagedamini kui kümmekond korda hooajal, võiks hakata mõtlema väiksema läbimõõduga tamiilile. Kuid kasutatava tamiili jämedus ei pruugi alati sõltuda kogemusest, vaid pigem püügiolukorrast. Üldiselt võiks soetada endale erinevate tootjate talvetamiile mõõdus 0,12‒0,16 mm.

TAMIIL. Üks talvetamiile, mida ma ise kasutan ja mida müüvad meie kalastuspoed.

Mida peenemaks tamiilid muutuvad, seda rohkem hakkab lugema ka kvaliteet ja hind. Talvetamiile müüakse 30, 50 ja 60 m rullidel. Talipüügiga alustades võiks rullile kerida vähemat 30 meetrit, et püüda terve hooaeg või isegi mitu. Kui tamiilile tekib sõlm, oleks mõistlik see välja lõigata ja siduda kirptirk uuesti, kuna sõlmekoht muutub kohe 20‒40% nõrgemaks ja lähiajal kindlasti puruneb. Samuti soovitan pärast igat püüki kirptirk uuesti tamiilile siduda.

PEAMINE VARUSTUS ON MEIL NÜÜD SOETATUD. Järgmine kord räägime kirptirgu valikust, selle sidumisest, mängust, ridva komplekteerimisest, püüginippidest ja lisavarustusest. Praegu aga ootame kannatamatult jääd ja loodame, et tali taeva ei jää.

KALASTUSKAST. Talvel jääle minnes tuleks kindlasti soetada endale ka talikast, kuhu saab panna varustuse. Ilma kastita on jääl väsitav ja ebamugav. Kindlasti ei tasuks püügile kaasa võtta matkatooli või taburetti. Mida vähem asju käes on ja mida mugavamalt on varustus pakitud, seda meeldivam on jääl liikuda. Talvekast üle õla ja jääpuur teise kätte või talikast jääpuuri otsa ja jääpuur üle õla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee