Kalakaitse hooaeg ületas kõik ootused

Vabatahtlikud panustasid oma vabast ajast ning pere, une ja harrastuste arvelt kokku 5664 töötundi.

2019. aasta 3800-tunnine rekord sai pea poole võrra löödud. See teeb 20. oktoobrist 30. novembrini kestval hooajal ööpäevas umbes 138 vabatahtlikku tundi. Valvatud 5664 tundi jagunes 1888 vahetuseks. Üks valvekord on keskeltläbi kolmetunnine. Panus on võimas ja tegijad tublid.

Vabatahtlike aktiivne tegevus peegeldub ka tulemustes. Keskkonnainspektsioon (KKI) algatas tänavu kudeperioodil (tõsi, nemad arvestavad seda 1. septembrist 30. novembrini) 32 väärteomenetlust, mullu oli neid 26 ja 2018. aastal 25. Oleme kindlad, et tänavuse menetluste arvu suurenemise taga on paranenud järelevalve. Tänu koostööle vabatahtlikega on KKI tänavu alustanud 17 menetlust.

Eelnevast võib jääda kibe mulje, et röövpüüdjad tegutsevad endiselt aktiivselt ja jäävad tänu tugevale kudevalvele lihtsalt rohkem vahele. See pole päris nii – näiteks Keila jõel oli tänavune kudeaeg üsna rahulik. Mis teeb rõõmu, sest kudeaeg peabki kaladel olema rahulik ja pingevaba. Keila jõel on nüüdseks juba kuus aastat olnud kudeajal peal nii tugev valve, et röövpüüdjad on peaaegu loobunud üritamast. Usun, et juba mõne aasta pärast näeme sama ka Lääne- ja Ida-Virus, kus praegu käib jõgedel tõeline action. Röövikud vajavad aega, kogemaks, et röövpüük ei tasu ära ja risk vahele jääda on liiga suur.

Mis toimus jõgedel?

Eriliselt „säras“ sel hooajal röövikute poolest Vasalemma jõgi: kokku 6 ametlikku vormistamist. Hooajaväliselt aga läks meil 10 juures lugemine sassi.

Tõusva fööniksina paistis tänavu silma Vääna, kus valvati kokku 636 tundi. Vabatahtlikud leidsid jõesuudmest mõrra ja jõe pealt püügiloata silmutorbikud, lisaks üks nn lõhemäng. Meres, sügaval keelualas, vormistati üks võrgutamine. Ka Pirita oli sel hooajal tubli: kokku tehti 870 tundi.

Mustoja-Selja-Kunda jõgedel näitasid vabatahtlikud, KKI ja politsei suurepärast koostööd. Tabati üks ahingu- ja paar võrgumeest, jõesuudmest korjati välja mitmeid võrke.

Saaremaal sattusid patrullivad vabatahtlikud, nagu ka eelmisel aastal, peale võrku panevatele röövpüüdjatele ning hoidsid ära suure kahju loodusele.

Pärlijõel leidsid vabatahtlikud korduvalt salavõrke, aga kahjuks ei tabanud võrgutajat ennast. Tänavu tegutsesid siin kalakaitsjad esimest aastat, ent nüüd on uueks hooajaks kogemused olemas.

Tänavu tegid vabatahtlikud kena alguse ka Pärnumaal. Tore on näha, kuidas sealgi planeeritakse juba uut aastat.

Täname siiralt kõiki vabatahtlikke, politseid, Keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi. Järgmisel aastal jälle!

Keskkonnaminister Rain Epler: „Keskkonnainspektsioonile abiks olevate vabatahtlike kalakaitsjate panus lõhede ja meriforellide arvukuse suurendamisse on olnud märkimisväärne, sest röövpüüdjate elu on tehtud võrdlemisi kibedaks. Tänu selliste organiseeritud patrullide ja vabatahtlike rohkusele jätab nii mõnigi püügikeelust mittehooliv hõlptulu lootja keskkonnakuriteo tegemata. See tagabki kaladele maksimaalse kuderahu, mis on nende arvukusele väga oluline. See ongi igaühe looduskaitse!“

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus: „Näiteks nii Keila kui ka Kunda jõel, aga ka mujal on lõheliste seisund tänu kalavalvele oluliselt paranenud. Kindlasti on vabatahtlik kalakaitse viimase 10 aasta kõige suurema positiivse mõjuga rahvaalgatus Eesti kalanduses.“