ASITÕEND. Politseikoer leidis üles röövpüüdjate peidetud kala. Foto: KKI
Mitmesugust
19. detsember 2020, 17:00

Röövpüüdjad ei rahune

Tänavu lõheliste kudejõgedel tabatud röövpüüdjate suurema arvu saab lugeda paranenud järelevalve tulemuseks.

Keskkonnainspektsioon alustas lõheliste kudeperioodil 1. septembrist 30. novembrini kokku 32 väärteomenetlust, sealhulgas Harjumaal 25, Lääne-Virumaal kuus ja Ida-Virumaal ühe menetluse.

Need tuvastatud rikkumised on seotud ainult Põhja-Eesti lõhejõgede ja nende suudmealadega ehk siis puhtalt Põhja-Eesti lõheliste järelevalvega. Kui vaadata varasemate aastate rikkumisi sarnasel põhimõttel, saab öelda, et sel aastal tuvastati rikkumisi veidi rohkem kui paaril eelneval aastal. 2018. aastal tuvastati 25 ja 2019. aastal 26 rikkumist.

RIKKUMISI ROHKEM, KUID HOOAEG RAHULIK. Keskkonnainspektsiooni hinnangul möödus lõheliste kudeaeg suhteliselt rahulikult. Kuna meil oli varasemast rohkem abijõude, saime keskenduda tõsisematele juhtumitele, mis võtavad tavapärasest rohkem aega ja ressurssi. Peamisteks rikkumisteks olid spinninguga püük keelualal või -ajal ning võrgupüük jõel või jõesuudmes. Röövpüüdjate varustusse kuuluvad endistviisi ka erinevad konksud ja torkeriistad. Kõigil varasematel aastatel on olnud üks või kaks elektriga kalapüügi juhtumit, tänavu selliseid olukordi ei tuvastatud. Loodetavasti on need eriti karmid röövpüüdjad aru saanud, et lõheliste kudemise ajal on järelevalvet oluliselt tugevdatud ning targem ja odavam on osta kalamarja poest kui riskida suurte trahvidega.

Inspektorite sõnul on sel aastal korduvalt olnud olukordi, kus on püütud varjata asitõendeid, st et üritatakse peita püügivahendeid ja püütud kalu. Püüdja viskab spinningu või muu püügivahendi vette või põõsa alla, et seda inspektorite eest varjata. Ühe juhtumi puhul peitsid kontrollitavad isikud kongitsaga püütud kala ning alles siis, kui lubati kohale tuua politseikoer, näitasid nad kala ette.

Järjest enam tabatakse ka korduvrikkujaid ehk juba varem ebaseadusliku kalapüügi eest karistatud isikuid, keda inspektorid teavad nägu- ja nimepidi.

MUREKS PEAMISELT SALAVÕRGUD. Kriminaalasju, mil ületatakse keskkonnale tekitatud olulise kahju määr (4000 eurot), lõhejõgede järelevalves väga tihti ei esine. 2019. aastal oli üks selline juhtum Lääne-Virumaal, kus püüti elektriga lõhet ja meriforelli. Tänavu alustati lõhepüügi järelevalve käigus Harjumaal kriminaalmenetlus, mis oli seotud jõesilmude püügiga. Inspektorid leidsid Pudisoo jõest ebaseaduslikult püügile asetatud silmumõrra, mis sulges lõheliste rändetee kogu ulatuses. Pikema järelevalve tulemusena tabati ka mõrra omanik, kelleks osutus üks kutseline kalur.

Lisaks on jõgedest ja suudmealadelt eemaldatud märgistamata ja tähistamata püügivahendeid, mille omanikke pole tuvastatud. Harjumaa veekogudest on leitud 13 selguseta kuuluvusega nakkevõrku, viis mõrda ja lisaks seitse silmutorbikut. Lääne-Virumaal eemaldati jõgede suudmealadelt kolm peremeheta nakkevõrku, lisaks leiti kaheksa silmutorbikut.

Praeguseks on lõheliste kudeaeg lõppenud ja Keskkonnainspektsioon tänab kõiki abilisi, eeskätt vabatahtlikke kalavalvureid, kes andsid lõheliste kaitsesse suure panuse. Samuti täname kaitseliitlasi, politseid ja nende koerajuhte, kes tulid inspektoritele sel pingelisel perioodil appi ning aitasid tagada lõhelistele kuderahu.

Keskkonnainspektsioon tänab kõiki abilisi, eeskätt vabatahtlikke kalavalvureid, kes andsid lõheliste kaitsesse suure panuse.