Kalapüük

Murrame müüte: mõni sõna sisevete võrgupüügi kaitseks 

Janno Simm, antropoloog, muuseumitöötaja, MTÜ Emajõe Nupuklubi juhatuse liige, 22. detsember 2020 17:00
OOTUS. Vaikelu Lämmijärve rannal – võrgud on sees …Foto: Janno Simm

Paljudele harrastajatele, sealhulgas minule, pakub kõigi teiste harrastuslike püügiviiside kõrval püügimõnu kalastuskaardipõhine võrgupüük.

Seaduslikku harrastuslikku võrgupüüki ja illegaalset röövpüüki ei tohiks panna ühte patta. 

Paljud kalamehed teavad seda tunnet, mis valdab, vaadates õhtusele järvele või merele, millelt paistavad äsja püügile asetatud võrgu lipud. Või seda hommikust mõnu, kui vaikselt võrgu- või ridaõngejadale ligemale aerutad ning meeled on ootusärevad.

KUULAME ÄRA KA TEISE POOLE. Paraku on tänapäeva linnastunud ühiskonnas üha vähem neid, kes erinevate ajalooliste püügiviisidega sina peal. Nõnda sai mõni number tagasi ajakirjast Kalale! Looduses lugeda mõttekäiku, et võrgu- ja mõrrapüüki sisevetel pole võimalik põhjendada ei majandusliku kasu ega rekreatiivse efektiga. Aastakümneid harrastuslike kalapüügivormidega –sealhulgas võrgupüügiga – tegelenule näivad artiklis toodud väited esmalt kunstlikult kistud ja teisalt sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Kuulatagu ära ka teine pool, soovitasid vanad roomlased.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee