Ilm

Mida tähendab olematu talv meie loodusele? 

Vahur Sepp, 23. detsember 2020 06:00
LÄHEB TUTTU. Hoolimata lume puudumisest ütleb sisemine kalender karule, et kätte jõuab aeg taliuinakuks. Foto: David Havel

Möödunud talvel veed ei jäätunudki. Õigem oleks öelda, et talve ei tulnud. Sisetunne ennustab seekord sama – hilissügis muutub ajapikku märkamatult varakevadeks!

Tavatult soe ja pikk sügis üllatab ebameeldivalt paljusid metsaelanikke.

Varasematel aegadel kinnitasid teadjad jahimehed: „Rebane, kes on saanud püherdada kahes lumes, võib arvata oma kasuka talvekarvas olevaks.“ Tänapäeval tuleb mõistesse „lumi“ suhtuda ettevaatlikult. Pakuksin, et meie laiuskraadidel elavad imetajad lõpetavad sügistalvise karvavahetuse novembri keskel. Ilmastikust see toiming palju ei sõltu, pigem määrab õige aja päeva pikkus. Tegu on looma tahtele allumatu protsessiga.

Kavalalt paigaldatud rajakaamera vaatevälja läbib lisaks teistele metsaelanikele kolm erinevat rebast. Kahel neist on saba nagu roots ja ühel kintsudki paljad. Kolmandal silmaga nähtavad haigustunnused puuduvad ja kasukas on hiiglama uhke. Ometi tunneb tema end välisel vaatlusel kõige kehvemini. Ripakil keel viitab sellele, et reinuvaderil on palav ja ta higistab. Hakka või uskuma, et kärntõvest võib vahel isegi kasu lõigata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee