SEIŠELLIDEL. Kurja katkuaja kiuste leiab visa kalamees ikka koha, kus suuri kalu püüda. Foto: Erakogu
Kalapüük
24. detsember 2020, 07:00

Tagasi paradiisis ‒ elu kalad tabad lendõngega Seišellidel

Rullilt kaovad esimesed 50 meetrit nööri, siis 100 ja hetk hiljem on rullilt maas juba umbes 150 meetrit. Kala ei plaanigi peatuda. Keeran siduri nii kinni kui võimalik, aga ketas siriseb ikka sama hooga edasi.

Esialgu ma ei saa aru, kui suure kalaga on tegemist, aga kui ta hoo üles saab, mõistan, et suuremat pole mul mitte kunagi otsas olnud.

Rullilt kaovad esimesed 50 meetrit nööri, siis 100 ja hetk hiljem on rullilt maas juba umbes 150 meetrit. Kala ei plaanigi peatuda. Keeran siduri nii kinni kui võimalik, aga ketas siriseb ikka sama hooga edasi. Kala rebib sellise jõuga, et ritva ei ole võimalik hoida püstises asendis, vaid paralleelselt veega. Siis, kui kettal on 250 meetrist nöörist alles napp 50 meetrit, keeran siduri põhja ja pistan rulli vee alla. Rulli kiire pöörlemise tagajärjel tekib veesammas. Sellest on siiski kasu ja napilt enne alusnööri otsalõppemist hakkab kalal jõud raugema. Järgmised 30 minutit vean kord mina kala kalda poole ning siis jällegi tema nööri mere poole. Lõpuks, kui kala enda juurde saan, ei suuda ma ära imestada, kui suur ta ikka on. Väsinud kätega on juba tema ülestõstmine paras pingutus. Kala liigiks on yellow spotted trevally (kollatäpp hobumakrell) ja kaalu on tal tublisti üle kümne kilo. Täpseks kaalumiseks aega ei ole, sest tahan kala kiiresti vabastada.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99