Mikroplast ohustab inimesi ka mereandide söömisel

Hull Yorgi meditsiinikooli ja Hulli ülikooli teadlaste juhitud uuringus vaadeldi ajavahemikus 2014–2020 rohkem kui 50 uuringut, et võrrelda mikroplastilise saastatuse taset kalades ja koorikloomades kogu maailmas.

Uuring näitab, et mikroplasti sisaldus oli molluskites 0-10,5 mikroplasti ühikut grammi kohta (MPs/g), koorikloomades 0,1-8,6 MPs/g ja kalades 0-2,9 MPs/g.

Kõige rohkem saastunud olid teadlaste hinnangul Aasia rannikult kogutud molluskid, mis viitab, et need alad on plastist tugevamalt reostunud.

Maailma suurimad molluskite tarbijad on Hiina, Austraalia, Kanada, Jaapan ja USA, neile järgnevad Euroopa ja Suurbritannia.

Teadlased püüavad määratleda väikeste plastijäätmete osakestega saastunud kalade ja karpide söömisel avalduvaid tervisemõjusid inimestele. Mikroplast leiab tee veekogudesse ja ookeanidesse jäätmete väärkohtlemise tõttu.

Uuringu autor Evangelos Danopoulos Hulli Yorki meditsiinikoolist ütleb: „Keegi ei saa veel täielikult aru mikroplastide mõjust inimorganismile, kuid uuringute varasemad tõendid näitavad, et see on kahjulik. Kriitiline samm inimtoidule avaldatava täieliku mõju mõistmiseks on kõigepealt kindlaks teha, millises koguses inimene mikroplaste sööb. Alustuseks uurime, kui palju mereande ja kala süüakse ning mõõdame mikroplasti hulka nendes olendites.“

Evangelos Danopoulos lisab: „Mikroplasti on leitud organismide erinevates osades, näiteks soolestikus ja maksas. Mereande nagu austreid, rannakarpe ja kammkarpe tarbitakse tervena, suurematest kaladest ja imetajatest aga ainult osa. Seetõttu on nende kehaosade saastatuse mõistmine inimeste jaoks võtmetähtsusega.“

Eeldatakse, et kogu maailmas tekkivad plastijäätmed kolmekordistuvad 2060. aastaks 155–265 miljoni tonnini aastas.