Heeringatraaler. Foto: JudaM/Pixabay
Kalapüük
29. detsember 2020, 18:05

Heeringa genoomi uuringud edendavad säästvat kalapüüki

Rahvusvaheline Rootsi, Norra, Taani ja Iiri teadlaste meeskond kasutas genoomi järjestamist, et iseloomustada kõiki Atlandi ookeani ja Läänemere heeringapopulatsioone.

Nad on välja töötanud geneetilised markerid, mis võimaldavad heeringapopulatsioone paremini jälgida ja vältida ülepüüki.

"See projekt pakub geneetiliste markerite kujul "tööriistakasti" kulutõhusate sõeluuringute jaoks, mida saab rakendada heeringavarude jälgimiseks, vastsest täiskasvanuni," võtab kokku Bergeni ülikooli professor Arild Folkvord. "Nüüd on võimalik eristada erinevaid populatsioone, kui nad näiteks toitumisaladel segunevad. See aitab määrata kalanduskvoote, mis kasutavad säästvalt geneetiliselt määratletud kalavarusid."

Atlandi heeringas on üks kõige arvukamaid selgroogseid Maa peal. Hinnanguliselt on heeringa koguarv Atlandi ookeanis ja sellega piirnevates vetes umbes üks triljon kala.

Heeringas on oluline toiduressurss teistele kaladele, merelindudele ja mereimetajatele, näiteks heeringa- ehk finnvaalale. Heeringapüük on olnud tähtis toit alates ajast, kui inimesed koloniseerisid Põhja-Euroopa. Heeringas on parvekala ja seetõttu tundlik ülepüügile, sest teda võib püüda tonne korraga.

Tuleviku suur väljakutse on ülepüügi vältimine ja merekalade elujõuliste varude säilitamine. Heeringavarud on määratletud kudemise koha ja aja järgi, kuid siiani pole erinevate varude eristamiseks olnud tõhusaid geneetilisi markereid.

Kui geenianalüüsi juhtinud professor Leif Andersson Uppsala ülikoolist hakkas 1970ndate lõpus Atlandi heeringat uurima, sai kasutada vaid käputäit geneetilisi markereid. Oma üllatuseks leidsid teadlased, et kõik nende analüüsitud markerid esinesid sama sagedusega kõigis heeringapopulatsioonides. Enamiku geenide geneetiliste erinevuste puudumise põhjus on see, et populatsiooni suurus on tohutu ja populatsioonide vahel on geenivoog, mis muudab geenivariantide sagedused ajas ja ruumis stabiilseks.

"Käesolevas uuringus oleme järjestanud kogu genoomi ja uurinud miljoneid geneetilisi variante," selgitab endine Uppsala ülikooli doktorant dr Fan Han. "Nüüd on meie tulemus täiesti erinev, leiame väga selged geneetilised erinevused piiratud arvul geenidel, mis näivad eristavat Atlandi ookeani kõiki põhilisi heeringavarusid."