Kaalukaussidel olid ühel pool röövpüüdjad ja teisel kultuuriminister. Otsust langetada polnud raske, sest ministri tehtud kahju ühe allkirja näol kaalus kuhjaga üles röövpüüdjate poolt tehtud halva. Tõnis Lukase allkirjaga võeti õigusvastaselt muinsuskaitse alla varisemisohtlik, küsitava arhitektuuriväärtusega Linnamäe hüdroelektrijaam koos paisjärvega, mis takistavad kalade kuderännet Eesti ühel parimal lõhejõel.
Muinsuskaitseamet kaitseb ennastsalgavalt kitsa seltskonna ärihuve: 2002. aastal „taastamise“ sildi all valminud ehitis muutus üleöö "arheoloogiamälestiseks". Kummalisel kombel ei pakkunud see betoonkolakas Muinsuskaitseametile huvi, kuni ilmus välja väikeettevõte, kes Natura 2000 alal looduse arvelt ja kõikidele asendusmeetmete nõuetele vilistades hõlptulu tasku pistab. Hüdroelektrijaam toodab muide energiat ühe (!) keskmise tuulikuga võrreldavas mahus.
Võimalik muidugi, et alluvad on jätnud ministrile midagi olulist rääkimata. Näiteks pole ehk Muinsuskaitseamet tutvustanud talle oma eksperthinnangut, mis tuvastas, et Linnamäe kompleksis on algsest säilinud vaid kaks müürijuppi. Sel juhul mõistagi vabandame ja loodame, et mõistus ja seadused võidavad ka kultuuriministeeriumi haldusalas.
Kommentaarid