EKS | Austagem piiranguid ja alammõõte!

Jätkusuutlikkust au sees pidav kalamees püüab meelde tuletamatagi nii palju, kui jaksab ise ära süüa, ja laseb väikse kala tagasi.

Ajakirja trükkimineku eel näitab ilmateade, et üsna pea võib lõppeda üle Eesti kehtiv jääle mineku keeld ning talipüüki saab loodetavasti harrastada ka paljude kalameeste talvistes lemmik-püügikohtades – Pärnu lahel ning Peipsil ja Lämmijärvel.

Jätkusuutliku kalastamise seisukohalt on oluline, et kalavarud saaksid ennast ise taastoota. Igal kalal on looduse poolt seatud eeldus kudeda ning siin peaks inimene võimaldama tal seda elu jooksul vähemalt paar korda teha. Et kala seda teha saaks, tuleb silmas pidada alammõõte.

Meenutame igaks juhuks, et ahvena alammõõt meres ja loomulikult ka Pärnu lahel (L) on 19 cm. Seda tuleb mõõta suletud suuga kalal ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni. Sellises suuruses ahven kipub meres kaaluma 70-80 grammi ringis, nii et ega see eriti kopsaka saagi mõõtu välja ei anna. Nii väikse  kala saab kerge südamega vette tagasi lasta, ja miks mitte toimida nõnda ka siseveekogudel püüdes.

Siinkohal väike nipp: kui pelgad, et kalade vabastamine võib võttu mõjutada, tee püügikohast u 10 meetri kaugusele jäässe veel üks auk ja vii tagasilastav kala sinna. Kui jätad alamõõdulise kala lihtsalt jää peale vedelema, jääd püüki kontrollivate keskkonnainspektorite silmis ikkagi seaduserikkujaks.

Ära liiga hoogu mine

2018. aasta harrastuspüügi kvantitatiivuuringust selgus, et harrastajate päevaste püügikoguste reguleerimist peab eetilistel kaalutlustel vajalikuks selgelt rohkem kalamehi kui on selle vastu. Samast ajast on kehtinud ahvenatele püügipiirang 15 kilo päevas.

Tean hästi tunnet, kui leiad parve üles, suudad ahvenad pöördesse ajada ja aina sikutad turris uimedega kopsakaid triibulisi jääaugust välja. Püüame siiski oma hasarti ohjes hoida ja peame meeles, et harrastuskalastuse mõte on veeta kvaliteetaega, mitte jagada suuri saake sõpradele, sugulastele ja tuttavatele laiali või hoopis müüa.

Kohtumiseni jääl!

Mis toimub naabrite juures?

Läti kalamehed tohivad püüda siseveekogudest 5 ja merest 10 kilo ahvenat päevas.

Leedus võib sisevetes püüda 5 kilo ja meres 15 kilo ahvenat (Kura lõukas kehtib 7 kilo piirang).

Poolas võib merest püüda kuni 6 kilo ahvenat.

Keskkonnaministeerium: seaduskuulekaid kalastajaid limiidid ei mõjuta

„Päevane püügilimiit sai seatud eeskätt selleks, et pisutki ohjeldada talvel jää pealt neid ahvenapüüdjaid, kes on tänini kala võimalikult suures koguses püüdnud ning hiljem raha eest realiseerinud,“ ütleb keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos. „Teisest vaatenurgast ei tohiks harrastuslik kalapüük olla midagi muud kui hobi ja mõnus ajaveetmine, mistõttu kehtestatud päevane kogus iseenesest ei ole väga väike. Seega ei tohiks see seaduskuulekaid kalastajaid mõjutada. Päeva lõpuks tahaksid ju kõik kalastajad kala saada.“

Kalamehed peavad ahvena koguselisest piirangust kinni

„Ahvena 15 kilo piiranguga pole üldiselt probleeme olnud,“ ütleb Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai. „Aastas tuvastatakse mõned üksikud juhtumid. Ent viimastel aastatel on jääolud olnud nii kehvad, et Peipsile ja Pärnu lahele pole kalamehed eriti pääsenud.“