Kalapüük

Lööme kirved läikima ja siirdume Pärnu lahele! 

Margo Pajuste, 15. jaanuar 2021 17:00
Inky püüab. Foto: Erakogu
„Talve algul peab kirves alla jooksma mitte päris otse, vaid veidi kõrvale lappama,“ selgitab Inky Karpin, kalale.ee-s Traalmeister. „Ahven tuleb seda siis vaatama. Põrin peab vähe tugevam olema, see ärritab kala üles ja paneb ta lanti ründama.“

Tuletame meelde, kuidas käib ahvenapüük Pärnu lahel unikaalse nn kombainiga.

Aastaid Pärnu lahel püüdnud Inky Karpin, kalale.ee foorumist tuntud Traalmeistri nime all, kavatseb ka tänavu kalamehi jääle püüdma vedada. Mõistagi eelneb sellele korralik eeltöö, mil tuleb laht risti ja põiki läbi sõita ning kala üles leida.

Inky on proovinud oma kombainirakendustel palju erinevaid nn kirveid ja jäänud pidama peamiselt tuntud meistri Aavo Puuritsa käsitöö juurde. „Eelistan tema kolme mudelit: klassikalist kirvest, kolmevärvilist ja nn küürakat ahvenat,“ ütleb ta. „Esmalt läheb otsa ilmselt kolmevärviline mudel, mis tehtud kolmest eri metallist. „Küürakas ahven“ on ka väga hea, aga kui ostad, peab vaatama, et oleks kindlasti Aavo oma. Seda on palju kopeeritud, aga koopiad paraku ei tööta.“

Aavo kirved.Foto: Margo Pajuste

Toimivaid kirveid teevad kahtlemata veel mitmed meistrid. Inky landikarbis on kaasas mõned Pärnus tegutseva Slava mudelid, samuti Küti, Malinovski ja I1 omad. Need nimed kõlavad kõrvalseisjale muidugi täiesti arusaamatult, aga kalamehed teavad kõiki. Võid kindel olla, et kui lähed lähimasse kalastuspoodi ja küsid mõne ülaltoodud meistri tehtud kirvest, saab müüja hetkega aru ning  kui tal endal seda pole, siis juhatab, kust saab.

MILLINE KIRVES TOIMIB? „Hea kirve juures loevad kasutatud metallid, raskus, helin ja mis kõik veel,“ ütleb Inky. „Ja mõned ei töötagi.“

„Aavo kolmevärviline teeb kuidagi libedamat mängu ja koondab paremini suuremat ahvenat,“ sõnab Inky. „Kolmevärvilistel on mõõdud kõik samad, aga loeb kasutatud metall – hõbedaseguga kirve mäng on lausa siidine.“

„Talve algul peab kirves alla jooksma mitte päris otse, vaid veidi kõrvale lappama,“ selgitab Inky. „Ahven tuleb seda siis vaatama. Põrin peab vähe tugevam olema, see ärritab kala üles ja paneb ta lanti ründama. Kehva võtuga peab kirves jällegi samasse kohta kukkuma, sest kala ei taha landile järele ujuda ‒ eriti kevade poole. Mäng läheb ka lühikeseks, vahel tiksutad lausa mõne sentimeetri kaupa, teed pikki pause ja jälgid, mis toimub.“

Ixa Pepsi saagiga. Foto: Erakogu

IXA EELISTAB KOHALIKKU MEISTRIT. „Enamik kirveid, mis mul on ja mida kasutan, on tehtud Viljandi hambatehniku vormi järgi,“ räägib Igor Nael, kalameeste kogukonnas tuntud kui lihtsalt Ixa. „Kuna tema käest pole viimasel ajal kirveid enam saanud, siis sõber Sepa Sass on suvekuudel käinud tema juures ja vormid valmis painutanud. Hiljem laseb need siis kodus tina täis, puurib augud, tasakaalustab, paigaldab kinnitusaasad ja nõnda edasi.“

Ixa lemmik on klassikaline kirves, mille lame pool on soomuse värvi hõbedane ja kumer külg vaskne. „Tegelikult ma pole täheldanud, et värv palju mõjutaks, mäng aga kindlasti,“ ütleb ta. „Ka mulle tundub, et kehva võtuga kala eriti „raiumist“ ei soovi, pigem sobivad lühikesed tõsted ja pikemad pausid. Oh, nii kaua pole kombainitada saanud, et ei mäletagi enam, kuidas see tonks välja nägi, kui ahvenad ründasid. Loodame, et ükskord tuleb see lubatud pakane ja siis saab taas kired nii lahel kui ka Peipsil rahuldatud.“

Kirvesaak. Foto: Igor "Ixa" Nael

Ixa ütleb, et on harjunud püüdes tõsteid lugema ja teeb merel enne 50‒70 liigutust, kui otsustab, et kala ei ole ja liigub edasi. „Peipsil võib ahven teinekord tahta isegi 150 tõstet, enne kui end näitama hakkab,“ ütleb ta. Pärnu ja Peipsi püügi vahena toob ta välja ka selle, et merel käib püük enamasti põhja peal, aga Peipsil on vahel kala n-ö lennus ja siis noogutadki kombaini meeter või enam põhjast kõrgemal.

Peipsil on Ixa tabanud kombainiga peale ahvena veel koha, lutsu, haugi, latikat ja särge, nii et põnevust jagub. Merel on tal õnnestunud kevade poole ka koha saada, ja emakala muidugi ka, aga kes seda saagiks loeb.

Valik Kalastuskunni muskasid. Foto: Erakogu

TEINE OLULINE KOMPONENT – MUSKAD. „Pärnu lahe klassika on kollased ja punased toonid,“ selgitab Inky. „Punane on üldse ahvena lemmik, Kalastuskunni punane toimis viimati väga hästi. Punase-valgekirju, ka roheline, lillat võib tahta. Olen täheldanud, et Malinovski kirvega toimib hästi valge muska. Pastelseid toone pole kala eriti tahtnud, pigem ärritust. Reegleid pole, aga erand võib teinekord päeva päästa.“

Ixa ütleb, et tema lemmikvärvid on valged-elevandiluukarva, pisut roosakad ja siis UV-värvidega mudelid. Tuti värvidest on tal usku punasesse ja oranži-kollasesse. „Olen näinud ka rohelist ja sinist, aga no ei usu, et need paremini töötaksid,“ nendib ta. „Eks kalamehe usk millessegi ongi see, mis talle enamasti edu toob.“

Klassikaline Malinovski kirves. Foto: Margo Pajuste

Inky iseloomustab kirveid

„Küti hõbe toimib siis, kui plats on juba täitsa ära pekstud. Nendega saab uuesti ahvena käima tõmmata.

Slaval on üks vana mudel, mis tõmbas häiritud kala ka keskmises sügavuses käima. Õige mudeli tunned ära sellest, et see on õhuke ja ülemine serv on rippes horisontaalne.

Malinovski kullasegune kirves toimib väga hästi madalas, Saulepa või Lottemaa pool. See on sügava vee jaoks liiga kerge, läheb aeglaselt alla. Seitsme-kaheksameetrises vees püüdes peab kirve kaal olema juba 30 grammi.

Klassikaline Malinovski kirves. Foto: Margo Pajuste

Tilgakujulisi Läti kirveid olen ka proovinud, aga pole jõudnud veel aru saada, kui head need on.

Uutest tegijatest tunduvad Vänto kirved väga perspektiivikad, näevad head välja. See meister on ise ka kõva püüdja.“

Kuidas püüda?

Kindlat valemit, mis tooks kala igal pool ja iga päev, ei ole. Siiski on mõned reeglid, mida järgides on saak tõenäolisem.

Esimesed 5‒10 tõstet tee üsna järsud ja pikad, 50‒70 cm ja ilma pausideta. Nende eesmärk on kala ümbruskonnast kohale meelitada.

Võid jätkata umbes 30‒50 cm, mitte väga järskude tõstetega. Jäta lant põhjale ja pea 3‒7 sekundit pausi.

Proovi pikki ja järske, kuni 60 cm tõsteid, jäta lant põhjale, paus 3‒5 sekundit.

Kui ei toimi, katseta 10 cm tõstetega, paus kuni 10 sekundit, jäta lant põhjale. Pausi ajal võib lanti veidi tõsta, servale seisma.

Võid proovida jätta lant pausi ajal põhja kohale. Sel juhul katseta järskude, kuni 40 cm kiirete tõstetega, paus 3‒5 sekundit.

Eriti kehva võtuga tee harvu tõsteid ja pikki pause ning mängita kirve põhjas lamades kirpu ühe- või paarisentimeetrise amplituudiga. Kui kasutad vana kooli Nevskaja rulli või selle analoogi, saad seda teha rulli pöidlaga hästi õrnalt edasi-tagasi liigutades. Võid ka ritva paremas käes hoides koputada õrnalt vasaku käega ridvapitsile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee