Kasulik

Potsatajaga jääle? Muidugi, sest kala tahab seda! 

Margo Pajuste, 18. jaanuar 2021 06:00
Potsatajaga püütud ahvenad Tiskre ojast. Foto: Erakogu
Balda’ga püütakse vastu põhja koputades,“ selgitab Marko Eensalu. „See ajab muda üles, tekitab väikese pilve, ja see meelitab kala ligi.“

 „Kalastuskunn“ Marko Eensalu püüab ahvenat enda valmistatud balda-tüüpi peibutisega, millele andis nimeks Potsataja.

Kui vaadata Vene meisterkalameeste videosid YouTube’is või lugeda idanaabri kalastusajakirju, torkab silma, kui palju erinevaid peibutisi nad kalapüügil kasutavad. Tihtipeale satud mõnele uuele või juba nähtud, aga täiustatud püügimeetodile. Ka „Kalastuskunni“ Potsataja on tegelikult idanaabrite seas juba aastaid levinud balda, aga väikeste tehnoloogiliste edasiarendustega. Ja mis peamine, Eestis tehtud ja mõeldud Eesti oludes püügiks. Et keegi pole seni balda’le eestikeelset nimetust välja pakkunud, kasutame meiegi seda vene keelest laenatud terminit.

ESIMENE. Algne Potsataja. Foto: Erakogu

Balda’ga püütakse vastu põhja koputades,“ selgitab Marko Eensalu. „See ajab muda üles, tekitab väikese pilve, sealt võib-olla paljastuvad põhjaloomakesed ja see kõik meelitab kala ligi. Peale selle jooksevad minu Potsatajal tamiilil ülalpool muskasid väikesed spetsiaalsest kivimist kuubikud, mis teevad kõlksuvat heli ja ka see tõmbab kala enda juurde.“

Potsatajaga saab püüda aasta läbi, rohkem küll talvel, sikutiõngega. Püütakse peale ahvena ka näiteks koha ja latikat. „Kui mina kunagi alustasin, siis lohistasin seda Tiskre ojal korgiõngega mööda põhja,“ räägib Marko. „Ahvenat tuli väga hästi. Algul olid muskad algelised, nüüd näevad nii balda’d kui ka muskad palju ilusamad välja.“ Marko värvib nüüd Potsataja kere mustaks ja teeb selle ülemisse otsa, söödana mõjuvatele muskadele lähemale ka ärritava punase täpi.

Kas need kaks tamiili sassi ei lähe? „Võivad minna küll, aga kui lased põhja ja paar korda liigutad, tuleb sasi lahti jälle,“ ütleb Marko. „Need kuubikud suruvad muska oma raskusega alati alumisse asendisse tagasi.“

POTSATAJA. Tänane rakendus.Foto: Erakogu

MILLAL BALDA’D KASUTADA? „Näiteks juhul, kui on vaja sügavas veekogus lant hästi kiiresti põhja saada,“ selgitab Marko. „Pärnu lahel olen viimastel aastatel kasutanud kirve asemel, kui kala  on paksult all ja pöördesse aetud. Kirvel võtab alla jõudmine rohkem aega. Balda kukub nagu kivi ja niipea kui see põhja jõuab, ahven haarab – ja kerid välja. Peipsil saab neid ka kasutada, seal on samuti sügavused suuremad. Pärnusse ja Peipsile sobivad 10- ja 20-grammised Potsatajad.“

Ahven haarab balda’d või selle küljes liikuvaid muskasid peamiselt pausi ajal, sestap on selle õige väljapidamine väga oluline. Marko soovitab kehva võtuga teha pikem, 4‒5 sekundi pikkune paus. Vajadusel saab ka kirbuga mängida – lasta Potsataja põhja ja muskat hästi väikese amplituudiga üles-alla liigutada.

„Väiksemates ja madalamates jõesoppides-järvekestes kasutan seitsmegrammiseid Potsatajaid,“ ütleb Marko. „Neil on muskad ka väiksemad. Kui kala hästi võtab, siis pole vahet, aga viletsama võtuga on väiksem konks parem. Väikesed konksud on mul suuruses 12 ja suurematel Potsatajatel number 8.“

ERINEVAD RASKUSED. Valik Potsatajaid. Foto: Erakogu

Madalamates veekogudes püüab Marko oma balda’dega ka niisama, mitte kirvepüügi edasiarendusena. „Väga lihtne ja samas tulemuslik püük,“ kinnitab ta. „Ent see eeldab, et põhjas poleks heina ega sammalt, nii et rabajärved ei sobi. Suvel püüan ahvenat Carolina rakendusega, kus klaaskuulid tekitavad heli vastu raskusena vastu kasutatavat bullet’it kolisedes ja ahvenat ärritades. Balda’ga püügil tekitavad väikesed kuubikud samamoodi heli. Need on tehtud spetsiaalsest kivimist, mida venelased kasutavad ka söödastamata marmõssidel heli tekitamiseks.“

Ülespoole kolmikpöörlat otse pealiinile võib samuti muska lisada juhuks, kui ahven liigub natuke põhjast kõrgemal. Muska peaks pealiinile kinnituma ilma lipsuta, sest see läheks kindlasti tamiiliga sassi. Võib kasutada landilõksu, siis saad püügi jooksul muskasid vahetada ja katsetada, mida kala parajasti tahab. Kui tahad muskat veel rohkem ülespoole tõsta, võid kasutada näiteks silikoonist stoppereid.

VALIK. Erineva raskuse ja muskadega Potsatajad. Foto: Erakogu

KUIDAS PÜÜDA? „Liigutused on umbes nagu sikuskaga ‒ alguses teed pikemad tõmbed ja kui kala hakkab võtma, läheb mäng rahulikumaks,“ selgitab Marko. „Algul on tähtis tõmmata kala käima, ärritada ta üles – nagu kirvepüügil. Kui kala on käima läinud, teed tõste ära, lased balda põhja kerge pinge alla ja hoiad nii. Muska liigub balda vajumise ajal tamiilil esmalt üles ja hakkab siis aeglaselt langema. Nii et ei maksa arvata, et pausi ajal seisab püügiriist liikumatult paigal. Kui kala on all olemas, siis võtab ta viie-kuue minutiga su balda ära. Kui selle aja jooksul mitte midagi ei toimu, võid auku vahetada, et mitte püügiaega raisata.“

„Talvel tasub auke teha viie- kuni kümnemeetrise vahedega,“ jätkab Marko. „Kui ahven on väga passiivne, saadki kala ainult siis, kui talle täpselt pähe puurid. Kui parv liigub, saad nii palju kala, kui suudad parve all hoida. Kui ei suuda, pead koos parvega edasi liikuma.“

Sarnased, kuid erinevad peibutised ‒ mis on nende vahe?

Balda viib põhja tinaraskus, mille küljes olevatel vertikaalsetel tamiilijuppidel jooksevad kaks lahtist konksu või muskat.

Nn tšortik.Foto: Shutterstock

Tšortik on jäigalt raskuskehale kinnitatud kolmikkonksuga püügivahend. Konksudele võivad olla kinnitatud kuulikesed, mis tekitavad heli. Tšortik’u kaal algab umbes poolest grammist ehk enamasti on need mõeldud kirbuõngega püügiks.

Nn vedma.Foto: Erakogu

Vedma näeb välja peaaegu nagu balda, aga selle konksud on kinnitatud kere külge nii, et liiguvad üles-alla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee