2020. aasta rekordkala on selgunud!

Auhindadeks on kalastuskauplus Bobo iga konkreetset püüdjat silmas pidades välja valinud kalastuskraami, mida võiks just tema püügiviisi juures vaja minna.

Meie universaalne hindamismetoodika aitab ka eri liiki kalad omavahel joonele panna. Arvutame välja, millise osa moodustab konkursile saadetud kala kaal teadaolevast Eesti rekordist. Kui näiteks Eesti haugirekord on 22,7 kilo, siis 11,35 kilo kaaluva haugi eest saab konkursil täpselt 50 punkti, sest see moodustab rekordist 50%.

Kõik kalad on üle vaadanud ja kinnitanud meie žürii, kuhu kuuluvad nii teadlaste kui ka kalameeste esindajad.

AASTA SUURIMAD. Kõigi Eestist püütud kalade lõikes oli mullune suurim Rolf Raisi Saaremaalt ühest siseveekogust püütud 17,56 kilo kaalunud karpkala. Püügiriistaks oli rulliga käsiõng ja söödaks saiakuul. „Väsitamisele kulus ehk 45 minutit,“ kirjutab ta. „Võib-olla ka kauem, ei ole kindel. Hasart oli suur, aeg oleks justkui seisma jäänud.“

Teadaolevalt on Eesti karpkala rekord 18,5 kilo. Niisiis saab Rolf oma karbi eest 94,92 punkti, sest just 94,92% moodustab tema karpkala kaal Eesti rekordist.

Rolf saab Bobolt auhinnaks 100 euro väärtuses kinkekaarte, Mikado ridvavutlari, pealambi, Nihonto nööri ja torusalli.

Meie omalt poolt vormistame Rolfile ajakirja tasuta aastatellimuse.

Suurima haugi püüdja tiitel läheb Rainer Mahlale, kes püüdis Emajõest suure kummilandiga 12,6 kilo kaalunud ja 115 cm pika haugi.

Rainerile on Bobo välja pannud suure Panaro landikasti, suuavaja, spetsiaalse röövkala haaramise kinda, Nihonto nööri ja torusalli.

Meilt saab Rainer samuti ajakirja aastatellimuse.

Aasta kopsakaima ahvena püüdja auhind läheb saarlasele Taavo Kuusikule, kelle aprillis püütud kala kaalus 1,85 kg.

Taavole läheb Bobolt ahvenapüügirull LX Sapphire Mikadolt, kahv, Nihonto nöör ja torusall. Meilt tulevad käepigistus ja aastatellimus.

Aitäh ja palju õnne!

Konkurss jätkub ka 2021. aastal, nii et saatke meile julgelt pilte enda püütud kaladest!

KUIDAS OSALEDA? Konkursil osalemine on lihtne. Teie, head lugejad, saadate meile pildi enda püütud suurest kalast. Meie anname sellele rangelt erapooletult punkte.

Pole oluline, kas kala on haug, forell, linask või mõni muu uimeline veteasukas. Meie universaalne hindamismetoodika aitab ka eri liiki kalad omavahel joonele panna. See käib nii, et arvutame välja, millise osa moodustab konkursile saadetud kala kaal teadaolevast Eesti rekordist. Kui näiteks Eesti haugirekord on 22,7 kilo, siis 11,35 kilo kaaluva haugi eest saab konkursil täpselt 50 punkti, sest see moodustab rekordist 50%.

Igal kuul saab suurima kala püüdja auhinna ja aasta kala püüdja veel midagi eriti magusat.

KONKURSI REEGLID. Osaleja peab saatma pildid kalast koos lühikese püügikirjelduse (kust, millal ja millega püütud), kala kaalu ja enda kontaktandmetega aadressile [email protected].

Arvesse lähevad ainult osaleja enda tänavu Eesti vetest püütud kalad.

Kala kvalifitseerub konkursile, kui vähemalt ühel fotol on selle taustal mõõdulint. Žürii otsusel võib erandkorras kvalifitseeruda ka foto, millel on mõni objekt (lant, ritv, rull vms), mis lubab ligikaudselt määrata kala suuruse.

Kõiki vaidlusi lahendab žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kalastajate Seltsi esimees Andres Duuberg, Eesti Mereinstituudi teadlane Aare Verliin ja ajakirja Kalale! Looduses peatoimetaja Margo Pajuste.

Kivi kotti!

Osaleja annab konkursile kala pildi saatmisega AS Õhtuleht Kirjastusele õiguse kasutada fotot ajakirjas Kalale! Looduses ja teistes ÕK väljaannetes ilma täiendavalt luba küsimata. Samuti lubab ta ÕK-l töödelda oma isikuandmeid nii palju, kui see on konkursi raames vajalik.