Mida uut toob alanud aasta keskkonnajärelevalvesse?

1. jaanuaril ühines Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga ja jätkame ühiselt Keskkonnaameti nime all.

Ühendamisele eelnes põhjalik analüüs, mis kinnitas kahe keskkonnavaldkonna asutuse ühendamise otstarbekust.

Ühtses tööperes teadmisi ja ressursse liites on meie tegevus tõhusam, samuti saame ressursse paremini kasutada. Lihtsamaks muutub ka inimeste suhtlemine riigiga, sest kahe asutuse asemel on nüüd üks ja enam ei teki küsimust, kumma poole peaks pöörduma.

Maakondlikud järelevalveüksused ehk bürood jäävad ja järelevalve jätkub samadel põhimõtetel. Kellel on rohkem huvi ühendamise, sealhulgas ühendamisele eelnenud analüüsi kohta, leiab vastava info Keskkonnaameti kodulehelt. Keskkonnaametil on ka ühtne kliendiinfo telefon 662 5999, kuhu saab küsimuste tekkimisel helistada.

Keskkonnarikkumistest teatamiseks helista 1247

Uuest aastast muutus ka keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab ebaseaduslikust kalapüügist, tähistamata püügivahenditest ja muudest keskkonnarikkumistest, samuti reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.

Muudatus on seotud Häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik Häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles pidada ja sellele saab helistada tasuta 24/7.

Üleminek numbrile 1247 ei muuda sisuliselt midagi. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna inspektoritele, kes teatega edasi tegelevad.

Riigiinfo telefoni number 1247 kantakse ka looduses olevatele infotahvlitele. Praegu ongi käsil matkaradade ääres olevate infotahvlite uuendamine.

Kõigi vajalike muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Sellepärast jääb esialgu paralleelselt kasutusele number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247.

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile [email protected].

Muudatused ka kalapüüginõuetes

Läinud aasta lõpus kinnitas valitsus kalapüügieeskirja muudatused, millega seati mitmele kalaliigile päevalimiit. Edaspidi võib harrastuskalamees õngpüünistega püüda ühel ööpäeval 5 haugi, 15 latikat ja 5 koha.

Harrastuspüük on Eestis väga levinud hobi. Harrastuspüüdjaid on palju ja aastas püütakse mitu tuhat tonni kala, peamiselt ahvenat, haugi, koha, särge ja latikat. See on märkimisväärne kogus ja sellepärast on päevalimiit vajalik. Harrastuspüük on mõelnud ikkagi oma tarbeks kala püüdmiseks.

Räägime uue eeskirja muudatustest järgmisel korral täpsemalt. Eelseisvat jääalust püüki silmas pidades on praegu kõige aktuaalsem ahvenapüük. Selles osas muudatusi ei ole, ahvenapüügil kehtib endiselt 15 kg päevalimiit.